Subido por Jose Guaman Atupaña

PCA 8vo KICHWA 2019 revisado.ultimo

Anuncio
AÑO LECTIVO:
2019 – 2020
UNIDAD EDUCATIVA INTERCULTURAL BILINGÜE
“MONSEÑOR LEONIDAS PROAÑO”
WATAPA HATUN YACHAYTA YACHACHINKAPAK YACHAY ÑAN - PLANIFICACIÓN CURRICULAR ANUAL
1. RIKUCHIKKUNA - DATOS INFORMATIVOS
YACHAYKANCHA:
Área:
YACHACHIK (KUNA)
Docente(s):
TANTARI YACHAY
Grupo/Grado/curso:
Lengua de las Nacionalidades kichwa.
Msc. José Guamán Atupaña
Lcda. Francisco Sagñay
Lic. Pedro Cayambe
Msc. Luis Pinduisaca
PICHKA CHUNKA PICHKAMANTA, SUKTA
CHUNKA SHUK KAMA. 55-61
IMA YACHAY
Asignatura:
Kichwa
Msc. Pedro Valente
Lic. Eduardo Ilbay.
YACHAYPA KATIK ÑANKUNA Nivel Educativo/Proceso:
YACHAYPAK, TARIPAYTA
RURAYÑAN.
PAI. Proceso de Aprendizaje e
investigación.
2. PACHA.
HUNKAYPA YACHAY
PACHA
Carga horaria semanal
WATAPI YACHAYPA
HUNKAYKUNA.
No. Semanas de trabajo
30
40
3.
WATAPI MANA YACHACHINKAPAK
HUNKAYKUNA.
Evaluación del aprendizaje e imprevistos
WATAPI YACHACHINKAPAK
HUNKAYKUNA.
Total de semanas clases
3
37
WATAPA
YACHAY
PACHA.
Total de
periodos
1.110
PAKTAYKUNA - OBJETIVOS.
 Chawpi
pacha,
uchillapachata
hamutana,ñukanchikpa
runa
kawsaymanta,
tukuylla
kaytantachiyachaypi
yachaykunawan,
imaykunata,yachayyuyaykunatapash, imashina pacha mamawacharishkamanta hamuktankapak.
 Kikinmanta tapuy, shukmanta tapuy kutichiykunata, ñukanchikpa runa shimipi yuyaykunata hapishpa alliyachin. Autorregula y mejora la claridad y
precisión de las entrevistas mediante la escritura de preguntas directas e indirectas y usa las reglas gramaticales de la lengua de la nacionalidad.
 Rimanakuyka llaktakunapa kawsaypimi rikurin, arinikuykunapi chashnallatak yachanawasikunapi llakikunata allichinkapak ñukanchik runa shimipimi
rikuchina. Emplea recursos de la comunicación oral en contextos de intercambio social, construcción de acuerdos y resolución de problemas
socioeducativos en la lengua de la nacionalidad.
 Alli rimaykachankapak tukuy ima mutsurishka hillaykunawan, imashina yuyay, hatun yanapak yuyaykunawanpash, imashina ruray, ima pachapi kaktapash
rikuchik imachikkunata akllashpa ñukanchikpa runa shimipi ruran. Produce discursos que integren una variedad de recursos, formatos y soportes,
precisando las ideas y los significados de oraciones y párrafos mediante el uso selectivo de modos y tiempos verbales, en la lengua de la nacionalidad.
 Shuk sami sumakrimariy kamu rimashkawan, killkashkawanpash purashpa allikaymanta, llaktakunapa mikuymanta Kichwa shimipi riman. Interpreta un
texto literario desde las características del género al que pertenece de manera oral y escrita con temas relacionados a salud y alimentación de pueblos y
nacionalidades en la lengua de la nacionalidad.
 Sumak rimariy kamukuna shinallatak mana sumakrimariy kamukunamanta chimpapurachishpa rimay, kay mashkashka yachaymanta kichwa shimipi
riman. Debate de manera crítica la interpretación de textos literarios y no literarios, basándose en indagaciones sobre el tema, género y contexto en la
lengua de la nacionalidad.
 Kamu killkakpa yuyayta hapishka washa shuk killkata kichwa shimipi riman. Construye significados implícitos al inferir el tema, el punto de vista del autor,
las motivaciones y argumentaciones de un texto en la lengua de la nacionalidad.
KAWSAY, ALLPA; AYLLU LLAKTA KAWSAY, PAMAWAYRIKUY YUYAYKUNA;
4. YACHAYPA SAPIKUNA.
AMAWTAY, PAKCHIYACHAY, PUKUY.
EJES TRANSVERSALES/ARMONIZADORES DE SABERES:
YACHAYPA
TANTACHISHKA
SHUTI
N.º y Título de la
unidad
de
planificación
5. YACHAYKUNATA KATIY. DESARROLLO DE UNIDADES DE PLANIFICACIÓN
YACHAYPA TANTACHISHKA
PAKTAY
YACHAYKUNA USHAYKUNA - EVALUACIÓN / DOMINIOS
Objetivos de la unidad de
CONTENIDOS
planificación
MASHNA
HUNKAY
MUTSURIN
PICHKA CHUNKA
PICHKA
TANTACHISHKA
YACHAY
UNIDAD 55
Chawpi pachata, uchilla
pachata hamutana,
ñukanchikpa runa
kawsaymanta, tukuylla kay
tantachiyachaypi
yachaykunawan, imaykunata,
yachayyuyaykunatapash, ima
shina pacha mama
wacharishkamanta
hamuktankapak.
- Tapuy kutichin
ñan.
- Entrevista y
estructura.
- Chakray
pachamanta.
1.Ecuador
mamallaktapak
samikuna.
2. Chakana: hawa
pachamanta
tullpukuna.
La
chakana o cruz
cuadrada: Colores
cósmicos.
D.LL.EIB.55.1. Kallari yachaykunawan tapuy
kutichiykunata,
ñukanchikpa
runa
shimipi
yuyaykunata hapishpa panta yuyaykunata allí
yuyaykunawan
churashpa
killkay.
Escribe
entrevistas con manejo de su estructura básica, usa
estrategias y procesos de pensamiento y reflexiona
sobre los efectos del uso de estereotipos y
prejuicios en entrevistas en lengua de la
nacionalidad.
D.LL.EIB.55.2. Kikinmanta tapuy, shukmanta tapuy
kutichiykunata,
ñukanchikpa
runa
shimipi
yuyaykunata hapishpa alliyachin. Autorregula y
mejora la claridad y precisión de las entrevistas
mediante la escritura de preguntas directas e
indirectas y usa las reglas gramaticales de la lengua
de la nacionalidad.
6.50
hunkaykuna
PICHKA
CHUNKA
SUKTA
TANTACHISHKA
YACHAY
UNIDAD 56
Chawpi
pachata,
uchillapachata
hamutana,
ñukanchikpa runa
kawsaymanta,
PAKTAY:
Sumak kawsayta mana allí kawsak
llaktakunapi yuyayta mirachina,
rimarishpa
chikan
chikan
kawsaykunata
shunkupi
hapichishpa,
shinashpa
tawkakawsay
mamallaktata rurankapa.
- Chimpapuranaku
y.
Imachikkunawan
imashina
rimanakuy,
pachapipash.
- La
discusión.
Modos y tiempos
verbales.
- Shutiranti
Killkapak
unachakunamanta.
-Rurana kanakuna,
hayñikunapash:
hampikuna, yachay,
wasi,
mikuy,
shutakkuna.
Deberes y derechos:
salud, educación,
vivienda,
alimentación etc.
D.LL.EIB.56.1.
Rimanakuyka
llaktakunapa
kawsaypimi rikurin, arinikuykunapi chashnallatak
yachanawasikunapi
llakikunata
allichinkapak
ñukanchik runa shimipimi rikuchina. Emplea
recursos de la comunicación oral en contextos de
intercambio social, construcción de acuerdos y
resolución de problemas socioeducativos en la
lengua de la nacionalidad.
D.LL.EIB.56.2. Alli rimaykachankapak tukuy ima
mutsurishka hillaykunawan, imashina yuyay, hatun
yanapak yuyaykunawanpash, imashina ruray, ima
pachapi kaktapash rikuchik
imachikkunata
akllashpa ñukanchikpa runa shimipi ruran. Produce
discursos que integren una variedad de recursos,
formatos y soportes, precisando las ideas y los
significados de oraciones y párrafos mediante el uso
selectivo de modos y tiempos verbales, en la lengua
de la nacionalidad.
6.50
hunkaykuna
PICHKA
CHUNKA
KANCHIS
TANTACHISHKA
YACHAY UNIDAD 57
Karu llaktakunawan
Allí kawsay.
“Relaciones
internacionales”
Wiñachina ñukanchik
llaktakunapak
ruraykunata,
shinapash tukuy Ecuador
mamallaktapak, shuktak
shuktak llaktakunapash, tukuy ima
hatuna rantinakunatapash
shuktak shuktak ñawpa
churaypi pukllaypi
shuktakpipash yachakukkunapi
yachaykunata wiñachiy.
- Willaykuna, ima
kan.
D.LL.EIB.57.1. Kallariy shimimanta yachaywan
willaykunata killkan, shinallatak alli yuyaykunata
hapishpa kikin shimipi churay.
Escribe noticias con manejo de su estructura básica,
y sustentar las ideas con razones en la lengua de la
nacionalidad.
D.LL.EIB.57.2. Imashina ruray paktaywan, alli killkay,
kikin shimipi sami chikan willaykunata killkashkata
ñawirin. Usa el procedimiento de planificación,
redacción y revisión en la escritura de diferentes
tipos de noticias en la lengua de la nacionalidad.
6.50
hunkaykuna
“Chawpi pacha,
uchilla pachapash”
“Mesocosmos y
microcosmos”
- Willay
killkanamanta
- Yachapayaymant
a.
Imachikkunamanta.
-Ñawpa
taytamamakunapa
hampi: yurakuna,
wiwakuna,
kurikuna,
pachamamapapash:
urkukuna,
pakchakuna,
pukyukuna,
kuchakuna,
ninakuna,
allpapash. Medicina
ancestral:plantas,
animales, minerales
y
espacios
geográficos cerros,
cascadas,
vertientes,lagunas,
fuego y el suelo.
PICHKA CHUNKA
PUSAK
TANTACHISHKA
YACHAY
UNIDAD 58.
“Allikay, alli mikuy”
“Salud
y
alimentación”
Yachakukkunaman,
yachanawasipa tayta
mamakunamanpash
allikayman yaykuchun,
pampamanta alli muru
pukushka murukunata
mikuchun yuyaypi hapichishpa
yachaypi katichinkapa.
- Rimay, yachay,
imashi
imashi
kunamantapash.
- Warmipa,churari
namanta
- Kimsa
pachapi
yuyaykunata.
- W,
y
kilkakunawan
kilkanamanta
-Tukuy
tyak
pukllaykuna,
chaykunallatak
shinallatak
shuktakkunapash.
Tipos de deportes,
similitudes
y
diferencias.
- D.LL.EIB.58.2.
Sumak
rimariy
kamukuna
shinallatak mana sumakrimariy kamukunamanta
chimpapurachishpa.
Debate de manera crítica sobre la lengua de la
nacionalidad.
- Warmipa churanakunamanta rikuchishpa, imalla
kashkata rimankuna.
- D.LL.EIB.58.4. Alli yuyaykunata hapishpa Kichwa
shimipi
kimsa
pachapi
rimanamkuna,
killkankunapash.
- W , y killkakunawan mana pantarishpalla hatun
yuyaykunata killkana pankapi killkankuna.
PICHKA CHUNKA
ISKUN
TANTACHISHKA
YACHAY
UNIDAD 59
Yachakukkunaman,
yachanawasipa tayta
mamakunamanpash
allikayman
yaykuchun,
pampamanta
alli
muru
pukushka
murukunata
mikuchun
yuyaypi
hapichishpa
yachaypi
katichinkapa.
Pachamamapi ima tiyakkunata
kamanamanta yuyaypi
hapichina, runakunapak mana alli
ruraykuna ima shina kunan
pachakunapi
waklichikkunamanta,
llaktapak
kullkikuna
uyayman
rikukmantapash rimana, shina
imapash pachamamapi
tiyakkunata kamashpa
charinamanta.
- Ñawpa
rimaymanta
ñanta maskashpa
rimarikuna,
uchilla
imachikkunapi,
kunan
pachapi
kuyurishpa
rikuchinapi,
shutillik,
shuk
karumanta
shimikunatapash
riksinamanta.
- Mitos. Reportaje,
D.LL.EIB.59.1. Tukuylla runa kawsaymanta 6.50
kamukunapi rikushpa, pachamamapi mushuk hunkaykuna
wacharik, mana mushuk wacharikkunamanta
kichwa shimipi riksina.
Valora la diversidad cultural del mundo expresada
en textos escritos representativos de las diferentes
culturas con temas relacionados a recursos
naturales renovables y no renovables en la lengua
de la nacionalidad.
D.LL.EIB.59.2. Chapushpa tukuy yuyaykunata, hatun
yuyaykunapi alliyachishpa kichwa shimipi yachana.
Precisa las ideas y los significados de oraciones y
párrafos.
D.LL.EIB.59.3. Killkakati ñawpa rimaykunamanta
tukuy alli yuyaykunawankichwa shimipi. Escribe
mitos con manejo de su estructura básica, y
sustenta las ideas con razones y ejemplos
organizados de manera jerárquica en la lengua de la
nacionalidad.
SUKTA CHUNKA
TANTACHISHKA
YACHAY
UNIDAD 60
“Ecuadormamallaktap
ak ñawpa rimaymanta
XIX
Y
XX
patsakwatakuna”
“Historia del Ecuador
siglos XIX y XX”
Ecuador mamallaktamanta
ñawpa kawsaykunata kay
patsakwata XIX y XX pi rikuna,
wakaychishka
pankakunatak
rikushpa, ima shina runa kawsay,
kullkikunapi,
amawtak
yachaykunapi, tukuy sarun llakta
kawsaykunata rikuna,
shinashpa kunan pachapi ima shina
kawsaywan
chimpapurachishpa
allikyachishpa katinkapa.
SUKTA
SHUK
Tukuy punchakunapi ruraykuna
willaypanka. Sinchita uyarin:
CHUNKA
estructura
reportaje,
del
- Pukuk murukuna
Rurayta
yallichik,rurayta
mana yallichik
- Ñawpa
rimay
imashina
rurarishka
alli
kanamanta shuk
shukkunamantap
ash riman.
- Relato de ciencia
ficción
y
estructura.
Crónica
y
estructura y tipos
de la crónica.
- Wawakunapa
punchmanta
- Imallichikkunata
yuyaypi
riksinamanta.
- Imachikpi pachata
rikuchik
- Shutikunapa
kallariy killkawan
6.50
hunkaykuna
D.LL.EIB.60.1. Ñawpa rimaymanta imashina 6.50
rurarishka killkakunata hapishpa kichwa shimipi hunkaykuna
riksishpa taripan. Utiliza de manera selectiva y
crítica, los recursos de relatos de ciencia ficción y
crónicas, y evalúa su impacto en la audiencia en la
lengua de la nacionalidad.
D.LL.EIB.60.2. Ñukanchik shimipi shukta shukta
imashina rimaykuna kakta rurashpa pankalla
rikuchin. Expresa intenciones determinadas (ironía,
sarcasmo, humor y otros) con el uso creativo del
significado de las palabras en la lengua de la
nacionalidad.
D.LL.EIB.61.1.
kawsaykunamanta
Pachamamanta
riksishka chikan
chikan 6.50
kawsayta, hunkaykuna
TANTACHISHKA
YACHAY
UNIDAD 61
Ecuador
“Mamallaktapa shuk
waranka
kanchis
patsak
pichka
chunka
watamanta
shuk
waranka
pusak
patsak kimsa chunka
watakama
wiñaykawsay”
“Historia del Ecuador
1750 – 1830”
Shutikunapa kallariy killkawan shuk
shimita killkakushpa shinallatak
shuk shimamanta kallariy sapan
killkawan yuyaykunata
killkakushpapash
hatunkillkata
churay.
Crónica
periodística.
Acentuación: Uso
de las mayúsculas en las siglas y
acrónimos.
shuk
shimita
killkakushpa
shinallatak shuk
shimamanta
kallariy
sapan
killkawan
yuyaykunata
killkakushpapash
hatunkillkata
churay.
Crónica
periodística.
Acentuación: Uso
de las mayúsculas
en las siglas y
acrónimos.
chikan wiñaykawsay pachatapash Kichwa shimipi
hatunh lillkawan, uchilla killkawan sumakta killkana.
Indaga y valora la diversidad cultural del mundo
expresada en textos escritos representativos de las
diferentes culturas, en diversas épocas históricas en
la lengua de la nacionalidad.
- Ima yuyaypa yalli paktachik, shinallatak katik
paktachik kashkata hatun killkana pankapi
killkashpa rikuchinkakuna.
- Ch killkawan mana pantarishpalla chikan chikan
shimikunata, yuyaykunata rimankuna,
killkankunapash.
- Yuyaypa yalli
paktachik.
- Kati
paktachimanta
- /CH/
killkananchawan
killkanamanta.
6. YACHAY ÑAN - ORIENTACIONES METODOLOGICAS
Sistema de conocimiento del MOSEIB:
a) Dominio del conocimiento.- Utilización de Recursos Intelectuales: observar, interpretar, analizar reflexionar.
Sensopercepcion
Problematización
Conocimiento Científico
Verificación
Conclusión
b). Aplicación del conocimiento.- Conocimientos previos, lluvia de ideas, definiciones, organizadores gráficos, investigación, ejercicios.
c). Creación del conocimiento.- Guías, esquemas, cuadros comparativos, gráficos, ejemplos.
d). Socialización del conocimiento.- Exposiciones, resúmenes, actividades.
Métodos particulares: Inductivo; deductivo; analítico; sintético; resolución de problemas; heurístico; científico; experimental; proyectos;
entre otros.
7. EVALUACION/ YACHASHKATA TUPUNA
La evaluación al educando se caracterizará por cuatro grandes fundamentos: Aprendizaje por dominio, Recuperación pedagógica, Ritmo de
aprendizaje, Plan de evaluación, Rúbrica.
8. KAMUKUNA - BIBLIOGRAFÍA/ WEBGRAFÍA
9.
RIKUYKUNA - OBSERVACIONES
MINEDUC SUBSEIB: U Cuenca (2012) Sabidurías Amazónica, primera Educación. Cuenca
DINEIB, Ñukachik Yachaykuna, segunda edición. Quito.
Ruth Moya y Fausto Jara, Taruka, La Venada Literatura oral kichwa, Colección Runakay, Serie
Literatura
Kichwakunapa yachaykuna, Literatura, Colección Runakay, Serie Literatura-Primera Edición,
Quito febrero 2009
Kichwa yachaymanta Gramática Pedagógica, Colección Runakay Serie Gramatica - Primera
edición Quito, Febrero de 2010
Shimiyuk kamu-Diccionario Kichwa-Español, Español-kichwa, Primera Edición 2007
MINEDUC: Textos escolares de Matemática; lengua y Literatura; Ciencias Naturales; Ciencias
Sociales
10. RECURSOS Y MATERIALES DIDACTICOS A UTILIZAR (UTILES)/ YACHACHINAPA HILLAYKUNA.
-
Guía de estudio.
Cuaderno
Esferos
Diccionario de kichwa
Marcador.
Colores
Resaltador
Lápiz
Goma
Tijera
Otros.
RURASHKA.
DOCENTE(S):
Lic. José Guamán Atupaña
Lic. Luis Pinduisaca
RIKUSHKA
NOMBRE:
Msc. José Guamán Atupaña.
ARINISHKA.
NOMBRE:
Lic. Eduardo Ilbay
Firma:
Firma:
Firma:
Fecha: 2019 – 08 23
Fecha: 2019 – 08 -27
Fecha:
Descargar