San Pablo kitillipi kawsaykuna

Anuncio
WIÑAY KAWSAY
C U L T U R A
M I L E N A R I A
PROMUEVE LA IDENTIDAD EN LA DIVERSIDAD
Nº57 PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
Ñukanchik churanata
kichwapi yachakushun
PERIÓDICO MENSUAL KICHWA
USD 0,50
San Pablo kitillipi
kawsaykuna
Vestimenta Kichwa Kayampi
Vivencia de la parroquia San Pablo del Lago
P.
2-6
P.
16
Shuyu: Inti Díaz, 2014.
Kay llamakuka ishkay
(2) hunkayuk (semanas)
wiwakumi kan
Shuyu: Inti Díaz, 2014.
Urku wawakunamanta
ñawpa rimay
Seres del tinkuy espacial
Sisakunapak
kichwa shutikuna
Nombres de las plantas floreadas
Waka kuskakunata
riksishunchik
Sitios sagrados en San Pablo
P.
14-15
P.
13
Shuyu: Sayri Lligalo, internetmanta hapishka.
P.
7-8
Shuyu: Gonzalo Díaz.
sanka mashuwa sisa
Shuyu: Janeth Otavalo.
Sugerencias y aportes envíenos al siguiente correo: [email protected] / Telf: 2 572 041 - 0997979524.
Dirección: Parroquia San Juan de Iluman, junto al parque central, cantón Otavalo / Facebook: Wiñay Kawsay.
SHUKNIKI PANKA
PAG. 1
ÑUKANCHIK KAWSAYMANTA
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
WIÑAY
KAWSAYTA
RURAKKUNA
WIÑACHIK
Asociación de Jóvenes Kichwas de
Imbabura - AJKI
Wiñay kawsayta
Pushak
María Venancia Yamberla
Ishkantin shimipi
killkakkuna
María Venancia Yamberla
Janeth Otavalo
Yanapakkuna
San Pablo Kucha kititillipa
(parroquia) kawsay yachaykuna
S
an Pablo kucha kitillipika kichwa
Kayampi (37%) shinallata mishu
(60%) ayllukunapashmi kawsan.
Chawpi kuskapika (casco urbano)
yalli mishu ayllukunami, shinapash
ayllullaktakunapika (comunidades)
kichwa kayampi ayllukunami paykunapak
yachay kawsayta sapiyachishka. Imashina
chay runakuna kawsashkamanta
ashtawan riksishunchik.
Martha Picuasi
Gonzalo Díaz
Carmen Yamberla
Apawki Flores
Pankata allichik
Inti Díaz Saravino
Kamuyachik
Grupo Corporativo del Norte
(GCN)
Shuyu: Parque San Pablo. Inti Díaz, 2014.
Kay kitillika Otavalo kitimanta pusak (8) warankatatkikunata (km) kulla (sur)
manyaman rishpallami sakirin. Chaypika chunka kimsa waranka (13000 hab)
runakunami kawsan.
Yanapak
Ukukuna
Con el
Ayllullaktakunapa (comunidades) shutikunaka kanmi:
auspicio de: Tayta Manuel Cabrera, payka Angla ayllullaktapi kawsak ayllumi. Pay Abatag, Angla, Cusimpamba, Gualabí, Casco
mashimi willachin ima ayllullaktakunalla San Pablo kitillipi tiyakta:
Valenzuela,El Topo, Imbabura, Cochaloma,
Uksha, Araque, La Union, Imbaburita, shinallata
Lomacunga ayllullaktapash.
Kutin chawpi kuskapika Calluma, Mariscal Sucre,
Central, Lindo, Eugenio Espejo shinallata Colonial
llaktakunami kawsan.
TRADICIONES PARA
EL MAÑANA
Shuyu: Inti Díaz, 2014.
ISHKAYNIKI PANKA
PAG. 2
Shuyu: Angla ayllullaktapi wakrakamak ayllukuna. Janeth Otavalo, 2014.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
ÑUKANCHIK KAWSAYMANTA
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
RUNAKUNAPAK KAWSAYMANTA RIKSISHUNCHIK
Kullkikamaymanta (economía) riksishunchik
Pablo Kichwa ayllullaktakunaka sumak chakrakamakkunami (agricultores) kan. Patsak ayllukunamantaka, chusku chunka kimsa (43%) ayllukunami
kawsayta paktachishka.
SAylluanallpamamawan
llaktakunaka sarun pachamantami chakrakamakkuna kashka. Paykunami mikunata tarpushpa, runakunapa kawsayta hatunyachishpa kunan
pachakaman wakaychishka. Paykunaka tawka
mikuna murukunatami tarpun, shina: Sara (maíz),
purutu (frejol), tawri (chocho), kinuwa, hapas,
papa, uka, cebada, trigo murukunata.
Shuyu: Inti Díaz, 2014.
Shuyu: Inti Díaz, 2014.
Chapushpa chakrakamaykuna (policultivos)
Shuyu: Janeth Otavalo, 2014.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
Imashina runakuna
makipurarishpa
kawsanchik,
shinallatami
yurakunapash
wankurishpa
yanaparishpaka,
ashtawan sumak
murukunata
pukuchita
ushan. Chaymi
runakunapak
yachay kan;
mishu shimipika
policultivos
nishpami riksin.
KIMSANIKI PANKA
PAG. 3
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
RUNAKUNAPAK KAWSAYMANTA RIKSISHUNCHIK
Wiwakunaka sumakpacha
wanutami karan
Wiwakunaka, chakrakamaypika ninan mutsurishkami kan. Paykunami
allpamamataka wanushpa sumakyachin. Chaymantami San Pablo
kitillipi kawsak runakunaka, wasintin wakra wiwakunata, llama
wiwakunatapash wiñachin.
Shuyu: Llama kinlla. Janeth Otavalo, 2014.
Shuyu: Wakra wanu. Fuente desconocida.
“Llamaku
chichu
tukushpaka
chusku
(4) killapimi wachan.
Shinallata ña mikunalla
llamaku tukunkapakka
shuk watapimi paktarin”
nishpami tayta Segundo
Antamba willachin.
Kay
kuskapika,
wiwakuna wiñachunka
chirikunuypash (clima)
sumakpachami kan.
SHIMIKUNA
VOCABULARIOS
Wiwa = Animal
Chakra = Cementera
Wanu = Abono
Allpamama = Tierra
Kitilli = Parroquia
Wakra = Ganado Vacuno
Sumak = Lo mejor
Kinlla = Corral
Ismushka = Descompuesto
Karana = Dar, regalar
Ñuñu = Leche
Kapina = Ordeñar, exprimir
Shuyu: Mama Avelina Fernandez, payka wakra ñuñutami kapihun. Janeth Otavalo, 2014.
CHUSKUNIKI PANKA
PAG. 4
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
RUNAKUNAPAK KAWSAYMANTA RIKSISHUNCHIK
Sinchi ukkuta charinkapak murukunata
mikunapachami kan
Kay chakrapika ayllupak wata muyuypa mikunami (autoconsumo) pukuhun
Ñukanchik yayakunaka tarpushka murukunatami ashtawan mikuyta yachan. Chaymi
paykunaka sinchi runakuna kan. Shinapash
wiñak kuytsa wamrakunaka mana murukunata
mikushpami hawalla irkiyanakunchik.
wan chukl
u
t
lu
ru
u
m
P
ut
i
Chaklla aysay
Shuyu: Inti Díaz, 2014.
Ayllullaktakunapi yaku mamapash
tukurihunmi
Shuyu: Inti Díaz, 2014.
SHIMIKUNA
VOCABULARIOS
Angla ayllullaktamanta Tayta Manuel Felipe
Cacuango Gonza, payka 77 watakunatami
charin. Pay taytami llakirishpa shina willachin: “Sarun watakunapika Yana Sacha, Parka
Sacha, Logobito pukyukunaka sumak yakutami chariryan. Kunanpika chakishka waykukunami”.
Ayllullakta = Comunidad
Mikuna = Comida
Sinchi = Fuerte, con energía
Kuytsa = Mujer joven
Wamra = Hombre joven
Muru = Grano
Irki = Enfermo
Tarpuna = Sembrar
Wiksa = Estómago
Pukuna = Madurar
Tayta = Don, señor, padre
Sarun = Hace tiempos
Chakishka = Seco
Shuyu: Kay mamaka, tarpushka muruta mikushpami wisapash mana
irkiyan nishpami willachin. Inti Díaz, 2014.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
PICHKANIKI PANKA
PAG. 5
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
RUNAKUNAPAK KAWSAYMANTA RIKSISHUNCHIK
S
Mintalaykunamanta riksishunchik
an Pablo kitilli chawpipika ashtawan mishu
ayllukunami kawsan. Paykunaka hatuna
kuskakunapimi llamkan.
Shuyu: Centro urbano de San Pablo. Inti Díaz, 2014.
Kichwa kayampi ayllullaktakunapika,
pachamamaman willkashpami Inti
raymi tushuyta ashtawan sapiyachishpa
katimushka. Kay raymipimi atallpata
pitishka tikrachiy “rama de gallo”
nishkatapash
ayllullaktakunaka
ruran. Shina tikrachikuyka ushayta
rikuchikuypashmi kan.
Shuyu: Mercado central de San Pablo de Lago. Janeth Otavalo, 2014.
Raymi tushuykuna
Los encargados de recibir la rama
de gallos organizan la comida y
la chicha para brindar a toda la
comunidad, los priostes entregan
12 gallos por uno que recibieron el
año pasado.
Rama de gallos
“La rama de gallos se realiza en el
período del Inti Raymi; en la mayoría de
casos sigue siendo una acción sagrada, es una manifestación de alegría,
de convivencia con la familia y con la
comunidad. La víspera de la entrega
mucha gente va a dejar gallos en la
casa del prioste, juntándose hasta 30
Los danzantes usan campanillas,
zamarros, guitarras, tundas, flautas,
rondines, que acompañan al prioste
(quien se viste de Aya Uma para
liderar la fiesta) con hermosas melodías y coplas con mensajes jocosos
en contra de los hombres o de las
mujeres”. Fuente: Revitalización de la Memoria histórica sobre la toma de tierras en los cantones de Imbabura.
Shuyu: Entrega de rama de gallos en las comunidades kichwas.
Ayllullaktakunapa
muhunkuna
saywakuna
Límites territoriales
Topo ayllullaktaka, San Pablo kitillipi chiri
kuskami kan. Kayka, mamakuchamanta 3100
yupaypimi sakirin. Shinaka kay ayllullaktapa
muhunkunata riksishunchik.
SUKTANIKI PANKA
PAG. 6
gallos, en esta actividad participan
muy activamente las mujeres.
Watan watanmi atallpata pitishkamanta “Rama
de gallo” tikrachitaka Angla ayllullaktamanta,
Topo ayllullaktaman
paktachinchik.
C h a y p a k a
campanillakunawan,
zamarrukunawanmi
takishpa
rinchik.
Shinami
Angla
ayllullkatamanta
tayta Manuel Felipe
Cacuango willachin.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
WIÑAY YACHAKUY
Nº57 PAWKAR KILLA(MARZO) 2014 WATA
KICHWA ESTUDIANTIL
SISAKUNATA RIKSISHUNCHIK
Killkak mashi: Gonzalo Díaz Cajas
taraksaku sisa
muti sisa
zampu sisa
muras sisa
ashna hiwa sisa
puñuysiki sisa
wantu sisa
wayta sisa
Aya purutu sisa
izu sisa
hura panka sisa
sanka mashuwa sisa
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
KANCHISNIKI PANKA
PAG. 7
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
KICHWA KILLKAKUNA
SISAKUNATA RIKSISHUNCHIK
manzanilla sisa
pakunka sisa
ñakcha sisa
atuksara sisa
pishku kamlla sisa
tawri sisa
ñuñu hiwa sisa
tuktu sisa
amankay sisa
tawzu sisa
alfalfa sisa
ataku sisa
PUSAKNIKI PANKA
PAG. 8
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
KICHWA SHIMI YUYAY
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
PUKLLASHPA YACHAKUSHUNCHIK
chapushka killkakuna
Chapushka killkakunapi killakunapa shutita maskashpa tullpupay, shinashpa killkapay
1 K...
2P...
3 P...
4A...
5A...
6R...
7S...
8K...
9K...
10W...
11S...
12K...
R
M
S
A
Y
M
U
R
A
Y
K U S K I CH K H P
A CH CH K U LL A R A
S Y M CH S CH R P N
K CH R CH L CH W CH CH
S A S I CH CH A CH I
CH N P A W K A R CH
W A Y R U A CH T CH
A Y M I CH CH Y Y M
M CH K A P A K CH S
CH H S CH S I T W A
Encuentra los meses del año en kichwa
Muskuymanta
Kuchita muskushpaka: Kuchita
muskuyka chikipami kan. Imapash
mapa samay ñukanchikpi
kimirikukpimi muskurin.
Soñar un chancho: Significa mala
suerte o que las malas energías
se están acercando a nosotros.
Purututa muskushpaka:
Ñukanchikpa warmi chichu
kakpimi shina muskurin; mana
kashpaka ayllumanta mayhanpash warmikuna chichu kakpimi
muskurin.
Soñar fréjol: Significa que la
esposa, alguien conocida o alguien
de la familia está embarazada.
Allkuta muskushpaka: Hipa
pachakunapi ñukanchik munashka
rurana mana paktarina kakpimi shina
muskurin.
Soñar a un perro: Es una señal de
que no se cumplirá alguna actividad
planificada que me toque cumplir con
otra persona.
Imashikuna
Imashi, imashi:
Killu wasipimi kawsani,
ñukaka umapash makipash
kanillami.
Ñukataka warmipak makita
mañankapakmi mutsuriwan.
Imashi kani.
Imashi, imashi:
Tullulla wasi ukupimi kawsani,
yura churakushkami kani,
Ñuka wisakuka killullakumi.
Runakunata wayrashkapika,
ñukatami mutsuriwan.
Imashi kani.
Imashi, imashi:
Mana runa kanichu,
shinapash ishkay rinrita
hatun wiksatapashmi charini.
Ñukami mikunata mishkiyachini.
Imashi kani.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
ISKUNNIKI PANKA
PAG. 9
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
ORACIONES
RURAKKUNAWAN YUYAYKUNA
Ñukaka
awakmi
kani
Kikinka
hakukmi
kanki
Payka
hatukmi
kan
Payka
michikmi
kan
Paykunaka
ñawpak
achiktaytami kan
Paykunaka
pukllakmi
kan
Payka
kichwa
rimakmi
kan
Ñukanchikka
takikmi
kanchik
CHUNKANIKI PANKA
PAG. 10
Kanka
sirakmi
kanki
Paykunaka
tushukmi
kan
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
JUEGOS TRADICIONALES ANDINOS
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
PUKLLAYKUNA
Lluchayashka kaspi pukllay
Palo encebado
K
ayta pukllankapakka shuk hatun chawa kaspita karata lluchushpami
pukllana pampapi shayachina. Mana chawa kaspita tarishpaka
wirata churashpapash lluchayachinallami.
Chay llushpi kaspi umapimi imatapash karanakunata warkuna kan.
Kaypika kullkita kashpa, mishki murukunata kashpa, churanakunata
kashpapash warkunallami. Chay karanakunataka mayhan kaspita
witsikay ushakllami paktashpa apanka.
Lluchayashka
hita kuchi
Chancho encebado
chayrallami kichwa ayllullaktakunapi paktachinakun.
KShukay pukllaytaka
hita kuchitami wirata sankushpa, mana kashpaka takshana
hakuta sankushpa, shuk wichashka kuskapi kacharina kan. Chay
wiwaka llushpi llushpimi tikran.
Chay kuchitami runakunaka katishpa hapina kan. Mayhan hapita
ushakmi apanka. Kay pukllaytaka ashtawanka warmikunaman, mana
kashpaka wawakunamanmi pukllachin.
Shuyu: Internet
SHIMIKUNA
VOCABULARIOS
Lluchayashka = Resbaloso
Chawa kaspi = Palo fresco
Pukllay = Juego
Wira = Grasa
Hita kuchi = Chancho arisco
Karana =Premio, regalo
Warkuna = Colgar
Witsikana = Subir, treparse
Paktana = Alcanzar
Chayralla = Reciente
Sankuna = Embarrar
Wichashka = Encerrado
Hapina = Coger
Mayhan = Quien
Ushana = Poder
Shuyu: Internet. La Hora.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
CHUNKA SHUKNIKI
PAG. 11
EXPERIENCIAS PRODUCTIVAS
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
ÑUKANCHIK KULLKIKAMAYKUNA
Makiruraykunamanta
riksishunchik (Artesanías)
S
an Pablo llakta ukupika kayampi churana makiruraykunatami
yachan.
“Kay ruraytaka, ñuka hatun taytamanta, wiñay wiñaymi katichimunchik,
ñami patsak (100) watakuna kanka” nishpami Susana Inuca Chicaiza
tiyaka riksichin.
Kunanpika tallpakunataka (camisa) antanikikpi (computadora),
kuyurihillantapi (máquina), mana kashpaka makipipash ishkay kimsa tullputa chapuchishpami siran (bordar). Makipi sirashpaka shuk
tallpataka ishkay hunkay (2 semanas) punchapimi tukuchinchik ninmi.
Shuyu: Mama Susana Inuca, payka kichwa Kayampi churanakunata hatuk mamami kan. Janeth Otavalo, 2014.
Shuyu: Mama María Catucuago, payka tallpata makipi sirak mamami kan. Inti Díaz, 2014.
Shinallata, shuk sipu anakuta (falda
prensada) rurankapakka ishkay
chawpi tatkitupu (2.5 metros) paño
acrílico pintutami mutsunchik ninmi.
La falda primero es bordada por la parte
de arriba y se la llama barridera, para
luego bordar la parte de abajo hasta
que la tela quede en forma de acordeón,
para cuando ya esté plisada pasarla a
planchar. Luego se coloca la cinta de
flores como un filo en la parte de abajo,
finalmente se coloca dos tiras en la parte
superior para que se amarren.
CHUNKA ISHKAYNIKI
PAG. 12
SHIMIKUNA
VOCABULARIOS
Makiruray = artesanía
Tallpa = camisa
Anaku = falda
Wiñay wiñay = de generación en
generación
Sirana = Coser, bordar
Hunkay = semana
Antanikik = computadora
Tatkitupu = metro
Pintu = tela
Mutsurina = necesitar
Shuyu: Kichwa Kayampi sipu anakukuna. Inti Díaz, 2014.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
MITOS Y LEYENDAS
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
ÑAWPA RIMAYKUNA
URKUPAK WAWAKUNA
Ñ
awpa pachamantami Pachakamak
paypak willka wawakunata
wiñachishka. Chay wawakunami,
kunanpi rikushpaka, Tayta Imbabura
shinallata Mama Kotacachipash kan.
Kallari wawaka nuna (espíritu)
ushaytami charishka; shinapash kati
wawaka kawsay samay ushaytami
charishka. Ishkantinpak ushaywan
tantarishpami kanchis (7) wawakuna
wacharishka. Chay wawakunaka
tulakunami kan. Sapan shuk tulami
shikan shikan kichwa llaktakaykunata
wakaychishka.
Kallari
churimi
Yana
urku.
Payka
tutakunapi,
shinallata
amsayahukkunapimi llukshin kashka.
Chaymantami paypak ushayka tutapilla
rikurishka. Paypak yanalla tullpuka may
hatun ushaytami rikuchin. Paypak chaki
manyapimi Kichwa Otavalo llaktakayta
wakaychishka.
Kati churika Kusín tulami kan. Pay
ña wiñakukpimi paypak ruku wawki
makashpa shuk hakaman tikrachishka.
Chay hakamantakmi tawka pukyukuna
wacharishka. Chaymantakmi paypak
ushayka yakupi shinallata tamya
mamapipash kan. Paypak chaki
manyapimika shuk kichwa Kayampi
runakunatami wakaychikun.
Kimsaniki churika Cubilche
shutimi, payka Cusin
wawkiwan rikchami
kan. Shinapash
payka Mama
Kayampipak
wawa kanami
rikchan. Pay
mamamantakmi
asha razutapash
s a m i s h k a .
Kunanpika
shuk
uchilla kuchami paypak
umapi tikrashka. Shinallata paypak
manyapika kichwa karanki llaktakaytami
wakaychishka.
Chuskuniki ushika Cruzloma shutimi.
Payka shuk chakata rumitami
charin. Chay kamaritaka paypak
taytami, patsak wata puntallata nuna
ushaytapash karashka. Chaymantami
yachak
taytakunaka
ninanta
sumaychashpa kawsan. Paypak
chaki manyapika kichwa Natabuela
llaktakaytami wakaychikun.
Pichikaniki
ushika
Killuloma
shutimi
kan,
shinallata
payka mamapak
manyapimi
kawsakun. Tukuy
tutamantapimi, inti
tayta llukshikpika,
killulla tullpu tikrakun;
chaymantami shina
shutirishka. Shinallata
payka Pachamamapak samay
shinami kan. Shina kashkamantakmi
chay kuskapika chakrakamaykunapash
kunankaman ashtawan paktarishka.
Kaypika kichwa Kotakachi llaktatami
wakaychiryakun.
Kimiryallapimi suktaniki ushi Lomanegra
kawsakun. Payka ruku turiwan ninan
rikchami. Paypak mamami yanaparka
kay ushi uku pachaman yaykuy
ushayta charichun. Chaymi payka shuk
manllanayay willka machita (gruta)
charin. Paypak shikan ushaytaka
kunankaman ninanta pakashkami
charikun, runakunaka mana yachanllu.
Paypak chaki manyapika kichwa
Imantag llaktatami wakaychikun.
Puchukay uchilla churikuka Pukara
Tula (Loma de Pucará de la Compañía)
shutimi kan. Payka Compañía
ayllullaktapimi sakirin. Paypak
imashina kaymantakmi, runakunataka
wakaychipi, shinallata chapana kuska
kashpapash yanapashka.
Puchukaypika, Tayta Imbabura
shinallata Mama Kutakachipashmi,
paykunapak wawakunataka shikan
kuskakunata allipacha wakaychishpa
kawsachun sakishka. Chaymantami
urkukunaka, kichwa llaktakaykunataka
tinkishpa, chawpipi shayarishpa
wakaychiryanakun.
SERES DEL TINKUY ESPACIAL Y TEMPORAL
D
urante miles de años, las fuerzas telúricas de Pachakamak crearon algunas
divinidades en la tierra; fruto de aquello
nacieron seres sagrados conformando la
cordillera de los Andes. De la cual sobresalieron majestuosos cerros el Imbabura y
la Kotakachi.
El primero tuvo un poder espiritual dentro y
fuera de su territorio donde él vivía, la segunda albergaba mucha vida y energía; estas
particularidades llevaron a estos dos cerros,
a concebir siete hijos. Convirtiéndose en
taita Imbabura y mama Cotacachi formando
enormes territorios, donde crearon hijos
representados en lomas, y cada hijo e hija
acogieron a distintos Pueblos Kichwas.
El primer hijo Yanaurco, durante toda su
vida solía salir en la noche y en días oscuros, por lo que su poder radico en la noche,
siendo su apareciencia de color negro,
representando en su color la seriedad, auto-
ridad y respeto. Acogiendo en sus faldas al
Pueblo Kichwa Otavalo.
Luego nació Cusin, cuando ya crecía, un terrible golpe de su hermano mayor lo deformo
creando una quebrada de la cual nacen
vertientes de agua; de ahí su poder el agua
y las lluvias. En donde acoge a una parte del
Pueblo Kichwa Kayampi.
El tercer hijo es Cubilche, casi idéntico a
Cusin, sin embargo su característica es
que posiblemente su madre es la Kayambi,
de la cual heredo parte de su nieve, hoy
convertida en una pequeña laguna en su
cima. Cerca se encuentra el Pueblo Kichwa
Karanki.
La cuarta hija es Cruzloma, cuenta con
una piedra en forma de cruz, regalo que
fue hecho por su padre quien le otorgo el
poderío hace cientos de años, la misma que
contiene extraordinarios poderes espirituales respetada por decenas de Yachaks. A
un lado se distribuye la población del Pueblo
Kichwa Natabuela.
La quinta hija Killuloma, se encuentra cerca
a su madre se caracterizada porque cambia de color con los primeros rayos de sol
tornándose a color amarillo, representando
la energía de la naturaleza, lugar donde se
desarrolla mayormente la agricultura. Aquí
se encuentra el Pueblo Kichwa Cotakachi.
Cerca se encuentra la sexta hija Lomanegra,
idéntica a su hermano mayor es de color
oscuro; su madre la ayudo para que tenga
una entrada hacia el mundo de abajo (uku
pacha) mediante una gruta, muchas personas han intentado ingresar mas no lo han
logrado por lo peligrosa y sagrada de esta
gruta, sin duda el poder que resguarda es
desconocido hasta hoy. En sus faldas está
ubicado el Pueblo Kichwa Imantag.
El último y más pequeño, conocido como
Loma de Pucara de la Compañía, sin duda
su posición su forma lo convirtió en una fortificación de defensa y observación, para los
pueblos que estaban dentro de su área.
Finalmente taita Imbabura y mama Kotakachi
ubicaron a cada hijo/a (montaña) en zonas
estratégicas para que cada uno resguarde
su área; por tal motivo en la actualidad las
montañas se encuentran en la mitad y uni
endo a cada Pueblo Kichwa, como si fuese una especie de “tinkuy espacial y temporal”.
Autor:
Apauki Katari Flores Endara,
Cotacachi, [email protected]
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
CHUNKA KIMSANIKI
PAG. 13
SITIOS SAGRADOS
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
WAKAKUNA
KINTI ÑAWI PUKYU
Vertiente Ojo del Quinde
CULEBRA RUMI
Kay rumika Araque ayllullkatapimi sakirin.
Shuyu: Julian Washington Coral Caicedo
Kay pukyuka Araque ayllullaktapimi sakirin.
Mama Gladys Catucuamba paypak ñawpa
rimayta shinami riksichin: “Kay pukyuka mana
allí samayta charik kuskami kan. Kaypika
sumak hatun pihikunami runakunapak ñawipika rikurin. Chayta hapinkapak yaykukpika,
pukyuka lankanllami. Ñami ishkay runakunaka
shina wañushka”.
Shuyu: Janeth Otavalo, 2014.
YAKULLA SAMANA PAMPA
Kutin mama María Sánchez kaytami riksichin:
Paypak mamami Kinti Ñawiman rishpa irkiyarka; chaymi Yachak taytapakpi hampirishpaka,
Parque Acuático
shuk kuyaylla suni akchayuk ransiyu (gringa)
warmita, Kinti Ñawi pukyumanta llukshikukta Kay samana pampapika, Inti raymi punchapika, Inti Watana shinallata
“Toma de plaza” nishkatami ayllullaktakunaka willkashpa kawsan.
muskushka.
Kuska chawpipika Inti Watana kaspitami charin. Shinallata ishkay
punkukunapashmi rikurin: Shukka inti llukshina manyaman, kutin shukka inti yaykuna manyamanmi.
CAPILLA DE LOURDES
Kay kuskaka Apunchikpa wasimi kan. Kayka San Pablo kitilli chawpipimi sakirin.
Shuyu: Janeth Otavalo, 2014.
CHUNKA CHUSKU NIKI
PAG. 14
Shuyu: Janeth Otavalo, 2014.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
SITIOS SAGRADOS
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
WAKAKUNA
SUMAK YAKU PUKYU
Shuyu: Janeth Otavalo, 2014.
Vertiente Proaño
Araque ayllullaktapimi Proaño pukyu sakirin. Kunan pachapika
Sumak Yaku shutirishkami kan. Tayta Jorge Cisneros, payka
kay pukyuta wakaychishpa kawsak
runami kan. Pay taytami shina riksichin:
“Kay pukyutaka pusak ayllullaktakuna,
yakuta mikushpa kawsankapakka,
makipurarishpa rantishkami kan.
Chaymantami
kunanka
Junta
Regional Sumak Yaku shutirishka
kan. Ashtawanpash kay pukyuka
mutsurinmi armankapak, takshankapak
shinallata tawripa hayakta llukchinkapapash. Ñukaka 1996
watamantapachami kaypi pukyuta wakaychishpa kawsani”.
SAN PABLO KUCHA
Lago San Pablo
San Pablo kuchaka, Ecuador mamallaktapika kati yalli hatun (segundo más grande) kuchami kan. Shinallata ñukanchik markapika Tayta
Imbaburapa kuyaylla ñawikumi kan.
Kaypimi runakunaka chaluwata hapinkapak chayan. Kucha muyuntika
tutura huntami kan. Chaymantami kimirya ayllullaktakunaka tutura
makiruraykunata awashpa kawsan.
Shuyu: Internet.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
CHUNKA PICHKANIKI
PAG. 15
PAWKAR KILLA (MARZO) 2014 WATA
KICHWA KAYAMPI WARMI
San Pablo kitillipa ayllullaktakunapika
kichwa kayampi runakunami kawsan.
Kichwa kayampi warmikunapak
churanaka sumak punchalla tullpu
churanami kan. Paykunaka waminsi,
killu, waylla, chawa ankas, maywa,
puka,
kishpu
tullpu
anakuta,
shinallata tallpatapash sumakta
chapuchishpami churakun, shina:
Muchiku
Wallka
Tallpa
Payshi
Pachallina
Chumpi
Inkahi
Makiwatana
Shuyu: Sarun watakunapika, shinami kichwa kayampi runakunaka
churakun karka. Venancia Yamberla, 2013.
Anaku
manya
CHUNKA SUKTANIKI
PAG. 16
Sipu anaku
Kinku
SHIMIKUNA VOCABULARIOS
Warmi = mujer
Churana = ropa
Punchalla = claro,
fosforescente
Tullpu = color
Paykuna = ellos
Waminsi = rosado
Killu = amarillo
Waylla = verde
Chawa ankas = celeste
Maywa = morado
Puka =rojo
Imatak kashpapash zirma chaskiman(correo) killkamupaychik: [email protected] / Telf: 2 572 041 - 0997979524.
Kuska: San Juan de Iluman kitillipi, samana pampa kimiryapi - Otavalo. Ñawikamu(facebook): Wiñay Kawsay.
Descargar