Mayo - Universidad De Oriente

Anuncio
K’a’ajsaj
Año I, número 3, Mayo, Valladolid, Yucatán
Tu talamil u yúuchul ts’íib ich maaya yéetel ich
ujeel t’aano’obe’, ku yantal ya’abkach áanalte’ob uti’al u ya’abtal xan máaxo’ox xokik, u
ts’áabl k’aj óoltbil u meyaj le jejeláas
ajts’íibo’obo’ yéetel xan ka je’ebek ya’ab
kúuchilo’ob wa bejo’ob uti’al u k’uchul u ts’íibil
maaya t’aan. Tu yóok’lal le je’ela’, U Noj Naajil
Xook Lak’ine’ ki’imak u yóol táan u ts’áaik
oojeltbile’ le yáax 150 áanalte’ jóok’e’ k’uch tak
500 te’ jeets’a’ yéetel u noj áantaj le jala’ach
yaan bejla’e’.
Te’ tu ka’a jaats jóok’a’, u mola’ayil Secretaría de
Educación Pública tu noj jala’achil u lu’ummil
Yucatane’ tu ch’a’aj u tuukulil u yáantiko’on
yóok’lal u k’uchul tak 500 le meyaj k meyajtika’
uti’al ka ya’abak xan máako’ob xokik, bey xane’
ka k nats’ ujeel ajts’íibo’ob meyaj t éetel
yóok’lal k much’ik jejeláas tuukulo’ob tu
báak’paach u ts’íibil maaya t’aan.
Bey xane’ k’a’abet le túumben nu’ukulo’ob ku
jóok’ol uti’al ts’íib bejla’e’ tumen ku ts’áaiko’ob
u páajtalil u xo’okol ts’íibo’ob ti’ Internet uti’al
ka u meeto’ob xan u náachtal. Le áanalte’ob
yéetel tuláakal le yano’ob te’ interneto’ yaan u
meyajo’ob yóok’lal u mu’uch’ul ya’abkach
áanalte’ob uti’al ka yanak u yúuchul
ajxak’alo’ob tu yóok’lal u ts’íibil maaya t’aan.
Bejla’e’ yaan u yantal ya’abkach meyajo’ob ku
t’aan tu yóok’lal u máank’inalil kuxtal, ik’il
t’aan, popolt’aan yéetel u xak’alil ka’anal
tuukulo’ob tu yóok’lal u kuxtalil sáansamal, u
nooy tuukul yéetel xan ba’alo’ob ma’táan u
mán tu tuukul máak.
Le noj meyaja’ chúun tu Noj Máak’inalil Na’tsil
T’aano’ob tu ja’abil 2013, bey jump’éel meyaj
táakpaja’an ichil u ts’aaj k’aj óolalil maaya
t’aan tu beetaj Dr. Carlos Bojórquez Urzaiz. Le
meyaja’ yaan u chupik jump’éel nojoch joom
tu yóok’lal u ts’íibil maaya. Le meetike’ k
páayt’antik tuláakal ajts’íibo’ob uti’al ka u
ti’ilito’ob le kúuchila’, ka táakpajako’ob ichil le
noj meyaj ts’áaik u páajtalil u t’aan tuláakal le
máaxo’ob suuk u ts’íibo’ob ich maayao’.
Sáansamale’ k’a’abet u k’i’ik’etiko’ob u ts’íibil
maaya yóok’lal u ts’áiko’ob k’aj óoltbil tuláakal
bix u paktiko’ob yóok’olkaab.
Antrop. Rodrigo E. Ordóñez Sosa
Coordinador del proyecto
Chúumbesaj t’aan
Editorial
En la complejidad que tiene la creación
literaria no sólo en lengua maya, sino
también en cualquier lengua, está presente
la cantidad de ejemplares disponibles para
alcanzar un mayor número de lectores,
promocionar los trabajos de los autores así
como aglutinar espacios que permitan que
las páginas de un periódico circulen en
todos los caminos disponibles. Por esta
razón, la Universidad de Oriente se complace en anunciar que el tiraje inicial de 150
ejemplares se aumentó a 500 gracias a las
gestiones que realizó la actual administración.
A partir del segundo número, la Secretaría
de Educación Pública del Gobierno del
Estado de Yucatán decidió apoyarnos para
ampliar nuestra producción editorial a 500
ejemplares, que permitirán alcanzar un
mayor número de lectores, permitir que
otros escritores colaboren con nosotros y
crear un diálogo entre las diferentes visiones
que existen en los municipios de nuestro
Estado.
Asimismo, la era digital permite que los
lectores consulten vía electrónica estas
páginas, la compartan y difundan. La utilización de los medios impresos y electrónicos
servirá para generar un cuerpo de documentos que impulsen una línea de investigación
sobre literatura maya no sólo como un
fenómeno sociológico (ante la carencia de
escritos), ahora tendrán una gamma de
documentos enfocados a la crónica, la
poesía, cuento y reflexiones filosóficas sobre
lo cotidiano, lo espiritual y lo imaginable.
El presente proyecto editorial inició en la
celebración del Día Internacional de las
Lenguas Maternas del 2013 como parte de la
política de difusión de la lengua maya que
estableció el rector, Dr. Carlos Bojórquez
Urzaiz. A la par de la difusión, este proyecto
llenará un vacío importante en el espacio
literario escrito en lengua maya, por esa
razón invitamos a todos a apropiarse de
estas páginas, contribuir al crecimiento de
un proyecto encaminado a otorgar voz a los
cientos de jóvenes escritores que desde su
lengua construyen la realidad conforme a
sus sueños y esperanzas.
Valladolid, Yucatán
Mayo 2013
Jump’éel bakería ti’ in kajaal Dzitbalché, Campech
Lourdes Chan Caamal
In kajale’ Dzitbalché, Campech u k’aaba’, te’ela’ suuk u
beta’al u cha’anil báakería, lela’ ku beeta’al u yáax k’iinil
kun xi’ik káajal u cha’anil pay wakaax wa gremioso’ob
kada ja’abi’.
In wu’uymaj u ya’ala’ale’ kiince días u bin u kajaak
le cha’ana’ ku bisa’al payalt’aan ti’ le gruposo’ob táanxel
kajilo’ob, tumen le máako’ob mentiik le cha’ana’.
Ti’ le ak’áaba’ suuk u yéensa’al ma’alob aj paxo’ob je’el bix
xan u orkestail yum Arturo González, wa Victor Soberanis
beyxam Orquesta Jaranera del Mayab. Ku k’uchulo’ob
ya’ab gruposo’obi’, yaan u biin u ts’íibtikuba’ob yiiknal le
máako’ob mentiik le cha’ana’.
Tulaakal le grupooso’ob yaan u tasiko’ob jump’éel pibiil
pool k’éek’eni’, u cheen jats’utskinma’ob yéetel jejeláas u
boonil cinta’ob, ju’uno’ob, yaane’ ku jupiko’ob ti’ u chi’ le
k’éek’eno’ jump’éel yo’och kastlan waaji’, u yo’och biskochooj wa ku ts’áako’obti’ jump’éel chamaal ti’ u chi’ le
k’éek’ena’.
Ken jop’óok le paaxo’ ku laj tsolikuba’ob je’el bix k’uchiko’obi’, bis u yáala’al tu’ux u taalo’ob yéetel u k’aaba’ u
grupos, ku páaxal u k’ayiil diana’ ti’obe’ ku yoklo’ob ti’ u
kúuchil u jala’achil le kaaja’, tumen ti’ suuk u beeta’al le
cha’ana’, le ken okoko’obi’ u ts’aiko’ob jump’éel pirinsuut ti’
tulaakal u bak’ampaach le sáalono’, ts’óokole’ ku kaxtiko’ob tu’ux ken wa’alako’obi’ utia’al u páatiko’ob u laaj
yoklo’ob le grupoos k’ucha’an ti’ le áak’aba’; ken laaj
óokoko’ob ti’ le kúuchila’, ku kaajal túun le múul óok’oto’
yéetel u paaxil aires yukatekoos del mayab, ken ts’o’okok
le k’aaya’ u pajtaal u jóok’lo’ob u jaantiko’ob u yo’och píibil
pool k’éek’eni’.
Ku beeta’al xaan u páaklan óok’ot utia’al u yila’al máax
mas jats’uts u yóok’ot ka’ ts’áabak u najalil ti’ob, le cha’ana’
ku taal u ts’óokol tak las ciinko u tal u sáastal yéetel u
paaxil chinito koykoy.
K’a’ajsaj
Valladolid, Yucatán
Mayo 2013
xTSU’UJ
Aarón Puc Chi
In na’e’ ku tsikbaltik ti’ teen bix úuchak u yantal le baajo’. Ku ya’alike’ yanchaj bin juntúul máak jach
táaj ts’u’ut, ken yanlak u yu’ulaje’ chen bu’ul ku síijik jaantbil, tak ti’ u paalale’ chen k’utbil iik ku ts’áajik ti’ob.
Juntéenake’ t’a’an jaanal ti’ jump’éel naaj ku p’áatal tu kajtalil xK’uxche’. Le máaka’ ka’aj sáaschaje’ ka
jo’op’ u bin te’ tu’ux t’a’an jaanale’; ka k’uch te’ naaje’ ka’aj k’a’am yéetel uts. Bisa’ab tu yiknal jump’éel
mayak che’ tu’ux yaan u jeejeláasil jaanalo’ob meenta’an yéetel bak’, le ka’aj tu yilaj ma’alob u tséenta’ale’ ka’aj tu ya’alaj beya’:
–Yaan in tséentik in wu’ulajo’ob yéetel ba’al ki’.
Tujeel k’iine’ u yatane’ táan u meentik xtsu’uj, ti’ le je’elo’ ka’aj tu yilaj táan u k’uchul
u yíits’in, ka’aj tu ya’alaj ti’ u yatan beya’:
–Eyaj xnuuk, ta’ak le jaanalo’ tumen táan u taal in wíits’in.
–¿Tu’ux ken in ta’akej? –ka’aj núukta’ab ti’.
Ka’aj túun tu ya’alaj ka’aj mu’ukuk ts’u’ lu’um. Bey úuchik u meenta’alo’. Ti’ le je’elo’ ka k’uch u yíits’in,
ka tu k’amaj yéetel uts, a’ala’ab ti’ ka’aj u xéekt u báaj, ka tu chúunsaj u tsikbalo’ob. Ma’ seen sáam
jo’op’ok u tsikbalo’obe’ ka’aj t’a’ano’ob jaanal tumen le xko’olele’. Chéen k’utbil iik tu jaanto’ob. Ts’o’ok
u bin u yíits’ine’ ka’aj bin yéetel u yatan u jáal le xtsu’uj muka’ane’, chen táan u jáaliko’obe’ ka’aj tu
yilo’ob mix ba’al yani’, chéen jump’éel jool ku bin yáanal le lu’umo’.
Le mejen xtsu’uje’ kuxlajo’ob, le beetik ku ya’ala’ale’ le mejen baajo’obo’ beyo’ob mejen
xtsu’uje’, túuts’tak yéetel u poolo’obe’ wóolistak.
K’a’ajsaj
Página 3
Valladolid, Yucatán
Mayo 2013
In xki'ichpan na'ech
María Estela Nah Canul
Ichil in tukultik a ki’ichpanile’
O’onajke’ tin wu’uyaj a t’aan
Ook’onaj in x-ki’ichkelem icho’ob
Ka’a tin wilaj náach yanech tan taal
Tu sáas áak’abil le x-éek’o’obo’
tin wilaj a tal a méek’en
ta cho’ u ja’il in wiche’ ka’a tin wu’uye’
tan k’ayiken
ka’alikil tan k’ayikene’
máan tin wich in yaakumech
k’a’aj ten kex na’aneche’
tech xane’ a yaakumen
a yaabilmen bey u jats’utsil le ka’ano’
tumen ti’ tin wilaj a ki’ichpanili
ki’ichpanech bey juntúul x-úukume’
ki’ichpanech tumen in na’ech
tin wilaj u ki’imakóolal a puksi’ik’al
tin wiknal
in woojel ta wo’olal kuxa’anen
teech u muuk’il in kuxtal
teech u ki’imakóolalil in sáastal
x-ki’ichpan na’ in wa’alik tech
tumen kin yaayantik ka pixen yéetel a jobnel x-na’
u nikte’il a yaabilal in k’áat ka loolnak
uti’al ka síijiken tu píik’ sáastalil a tooj óolal
in yaabilmech bulk’iin
in woojel kuxa’anech tin puksi’ik’al
in yaabilmech tuláakal ook’in
tumen in xki’ichpan na’ech tak tu xuul in kuxtal
K’a’ajsaj
Página 4
Valladolid, Yucatán
Mayo 2013
Jump’éel Naaj / otoch
Jump’éel naje’ kuxa’an yanik, bey
juntúul taatatsil yanik ti’ winike’…
tuláakal ba’ax yaan ti’ to’one’ yaan
xan ti’i’. Yaan u jo’ol/pool, u paach, u
yook, yaan xan u chi’ yéetel u ni’ uti’al
u ch’a’ik u yiik’. Leti’e’ mantats’
wa’alakbal u yil ba’ax ku yúuchul
yóok’olkaab. Uts tu yich u kuxtal
tumen tuláakal ba’ax ku yúuchule’
yáax leti’ ilik. Kéen jo’op’ok u taal u
yáak’abtale’ ku much’ik u paalale’ ku
wóolméek’tik yo’olal ma’ u yu’ubiko’ob ke’el. Tuláakal áak’abe’ u meyaj
le je’elo’ tumen ma’ u k’áat ka úuchuk
mix ba’al ti’ u paalali’ tumen u láaj
yaakumaj. Le meetike’ ma’atech u
p’a’atal tu juunal, mantats’ táan u
láak’inta’al. Kéen jo’op’ok u píik’il u
taal u sáastale’ ki’imak u yóol tumen
yáax leti’ ilik buka’aj utsil u taal u
sáastal yóok’olkaab,
José Cipriano Dzib Uitzil
kéen taalak u juum le síisis iik’o’ ku
chéen wilta’al u tso’otsel u pool. Naje’
yáax leti’ ch’a’ik u k’íink’inal juul le
yuum k’iino’, kéen u p’il u yiche’ ku
líik’sik u paakat te’ ka’ano’, ku chéen
samalche’ej
yéetel
Ki’ichkelen
Yuume’ ku k’ubéentik ti’ tuláakal le u
paalale’. Chéen ja’al le je’elo’ le
ch’íich’o’ob yéetel xan uláak’
aalak’o’obo’ seen ki’ óotsilil u k’aayo’ob, yaan xane’ táan u chéen
báaxalo’ob tu k’ab le nukuch che’obo’
tumen táan u k’ayiko’ob u taal u
pa’aknaktal u sáastal. Chan naje’
chéen wa’alakbal u yil jach ba’axo’ob
ku yúuchul tu báak’paach. Kéen
tíip’ik u taal u juul le k’iino’, naje’ ku
chúunul u chéen ts’u’utsik u chaamal
yóolal u bisik u weenel tumen leti’e’
bul k’iin yéetel bul áaka’abe’ wa’alakbal payalchi’ uti’al ka síibik tumen
Ki’ichkelen Yuum ya’abkach
Juntul x-ch’up ichil uj meyajil ch’a’chaak.
toj óolal yéetel utsil paaklan kuxtal tu
yóok’olkaab. U yutsile’, ma’atech u
yu’ubik u ka’anal wa’atal, kéen u yóot
k’oja’antale’ ku jáan ts’a’akal tumen u
paalal yóok’lal u ka utstal. Paak’i’ u
máan ya’ab ja’abo’obe’ ku káajal túun
u bin u yu’ubik u ka’anal yéetel xan u
yu’ubik u maas k’oja’antal, wa
mixmáak ilik ba’ax ku yúuchul ti’e’,
leti’ túun kéen k’uchuk tu k’iinil u
chital u je’elsubaj; uti’al túun le je’elo’,
u k’áat u ya’ale’ k’uch xan tu xuul u
kuxtal. Le beetike’ ku ya’ala’ale’
jump’éel naje’ bey yanik juntúul k éet
winikile’ tumen ti’ tuláakal u xóoxot’
wíinkilil yéetel u kuxtale’ ku ye’esik
bix yanik u tuukul maaya kaaj yéetel
xan bix u bisikubáaj yéetel tuláakal
ba’ax yaan tu báak’paach way
yóok’olkaabe’. Yéetel xan u kuxtale’
ku chíikultik tu táan ujeel máako’obe’
bix yanik k tuukul tu yóolal le kuxtala’.
Victor Ciau
Tu kajil Buenavista bakalar, ku yaantal juntul x-men u k’aaba Don niko, ichij uj tsikbale’ ku aake’ kíich kéelen
yuum ka’ansten in ts’aakej mako’ob k’ojano’obo.
Te’ súutuka’ biika’jo’on ts’ikbate’ex le k’in ka’ tuj meyajtal uj meejul ch’a’chaako’ Don Niko, tu’ux tu ejental uj
grabarta’al meen juntúul x-chúup, le la’ ti’al u cha’anta’al cheen ts’o’ko’, u k’aaba’ le x-ch’uupa’ Meztli Suares; uj
yaaxil e’ uyik, tuump’el ch’a’chake’ pajchajal uj yaantal júuntul ko’le’li’, e je’la uchij men le ch’upala’ leti’ uj poolil le
grabara’, letie’ uj yojel ma’ taan uj pajtal u p’atal tu’ux kuj uchle meyaja’, tak le x-men u yojlo’, ba’le’, lej x-men tuj
k’aataj te’ yuumtsilo’obo ka’ pajchajak uj cha’ko’ob u p’aatal le ch’upala’ tial ka’ utsil jo’kemeyajo’, le grabaro’, men u
yuum kunuj p’at kachili’.
Le ch’a’chako tso’ok yeetel utsil, ba’le’ lej ba’aj tuj meyajtal le x-meno’, uj p’atkej ch’upal iche meyajo’, ma’ cheen
tosja’ tu meyaj ti’, le la’ súunaj chak ik’il. Kuj ako’obe’ kastigo bin.
Le ts’ibal ka’ xojka’ uj tsikbal Meztli Suarez x-ko’lel meyajte chaa’na’, ku k’abajtik EL LEGADO. Juup’el esajil tu najil
xok lak’in UNO.
K’a’ajsaj
Página 5
Valladolid, Yucatán
Mayo 2013
U K’e’exel In Kiik Maria Isabel, Tu Kaajil San Andrés
Irma de Jesús Pech Puc
Jump’éel tenake’ in kiike’ yaanchaj u novio, míin yaan keex 15 ja’ab ti’, chen ba’ale’ ma’ utschaj u yich le
xi’ipalo’, ka tun tu p’ataj. Beey tuno’ man k’iino’obe’ ka tu yu’ububaj jela’an, beey yaan yaayaj k’i’inan
poolti’e’, chéen ba’ale’ leti’e’ tu tukultaje’ wa chen iik’ jats’ u táanil u pool, beey tuno’ bisa’ab yiknal jmeen
ka jo’osa’ab u suerte, ka’a a’ala’ab ti’e’, leti’ u novio beetiko’ tumen ma’ tu éejent u t’aano’, leti’ ts’a’
k’oja’anil ti’ yo’olal ma’ u síikubáaj tu jeel máak. Man tun kex jo’o winale’, ti’al u k’iin u k’aaba’, ich noviembreake’ ka bisa’ab k’exbil. K’a’abetchaj u bisko’ob 13 rosas, 6 kib, ja’ asanjar, juntúul táankelem x-boox
kaax, ruuda yéetel sak nook’ beeyxan jump’éel káarton. Le ka’aj k’ucho’obe’ ka jo’osa’ab u suerte tu
ka’aten, ti’al ka ila’ak bix yanil, le ka ts’o’oke’ chúun u santiguarta’al, t’a’ab u kibil, le rosa ich le ja’o’ tak
xan ich le ja’ asanjaro’, tu ts’ooke’, kíinsa’ab le x-kaax tu poolo’ ka’aj kíime’ ka k’o’op ich le káartono’,
bisa’ab tun taak sementerio mukbil. Beey tun xano’ ts’a’ab ti’, u x-mukul t’aanil yo’olal ma’ u ka’ beeta’al
k’aas ti’.
Tuláakal ba’axo’ob ku yúuchul ti’ mejen kaaje’; ku yúuchul xan ti’ nukuch kaaj, chen ba’ale’ le
j-meeno’obo’, yaan k’iine’ tuláakal ba’axo’ob ku ya’aliko’obo’ jach máan jaaj, ts’o’okole’ ku ts’ajko’ob
máak wa tumen ku éejentiko’ob le t’aana’. Bey tuno’ in kiike’ tak tu bejla’ila’ ma’atan u ka’ jáan séeb
núuktik u t’aan juntúul xi’ipal taak xan tuáakal ba’ax ku si’ibil ti’e’ ma’atan u ch’i’ik yéetel u x-no’oj k’ab
chen yéetel u x-ts’íik k’abil tumen ku ya’alik le j-meeno’, beyo’ ma’atáan jáan séeb beeta’al k’aas ti’ máak,
ts’o’okole’ wa ku beetik máake’ ku p’áatal ti’ leti’ le k’aas ku yotik u beeto’.
“u k’a’asajil k’eex ti’ maaya kaaj”
K’a’ajsaj
Página 6
Valladolid, Yucatán
Mayo 2013
In Kaajal
Magdalena Tuz Cocom
Bix jump’éel chan kaaj way Yucatane’
Jump’éel chan kaaj chichan tu’ux kajakbal máako’ob yaan
tak 200 kajnáalo’ob wale’. Yaan u naajilo’ob, u yaalak’o’ob,
u p’aak’alo’ob, tuláakal ba’ax k’a’ananti’ob. Chen k’uuchkech a k’ajóolte’ wa a xíimbalte’ táan a wilik le
aalak’obo’ táan u máano’ob chúumuk kaaj, paalalo’ob ku
máano’ob, yaane’ mina’an mix u nook’, le ko’olelo’obo’
táan u bino’ob juuch’ yéetel u saak iipilo’ob, ba’ale’ u
ya’abil le kajakbalo’ob te’elo’ ku t’aniko’ob mayaa t’aan.
Le chen k’uchkech te’e chan kaajo’ táan a wilik jach jats’uts
men tun jach jets’eknakil, táan a ch’a’ak sujuy iik’, ts’okole’
beey mina’an k’ak’aas ba’al ku yúuchul, táanxel tu’uxe’
je’el bix máako’ob ku kíinsa’ale’, wa ku yookolo’ob. U
kajnáalilo’obe’ seen ki’imak u yóolo’ob chen k’uchuk
yaanal máak u xíimbalto’ob.
Ya’ab ba’al ku beeta’al je’el bix ch’a’a cháak, u cha’anil le
kaajo’ yéetel u yok’ostaj u jo’ol k’éek’en, laj jats’uts. Le
xiibo’obo’ chen sáasake’ ku bino’ob ich kool, kool, páak,
jooch, paak’áal wa ku bin u yil u yaalak’o’ob yéetel ku
chupik ja’ ti’ leti’ob. Ma’ jela’an u yila’al u bin u yéetajilo’ob
ti’al u yáantiko’ob. U kajnáalilo’obo’ ku jaantiko’ob u bak’el
k’aax. Chen chíinik le k’iino’, ku much’kuba’obe’ ti’al u
bino’ob p’uuj, chen suunako’obe’ u kuchmajo’ob u kiinsaj
kéejo’ob, kitam wa chi’iko’ob. Ku p’iisko’ob, ku ts’o’okole’ ku
t’oxiko’ob u bak’el, beyo’ sáam u kaxanto’ob u ki’il u
yo’ocho’ob.
Yaan mejen kaajo’obe’ yaan jump’eel kúuchil tu’ux ku
náaysik u yóolo’ob je’el bix áaktuno’ob yéetel ts’ono’oto’ob,
le máako’obo’ ku bino’ob máan ichil le áaktuno’ ti’al u
k’ajóolto’ob wa u ti’al u yiliko’ob ba’ax kajakbali’ ti’al u
ch’úuktiko’ob. Ku bino’ob ichikil ichil le ts’ono’oto’ wa chuk
lu’ yéetel kay. U ti’alobe’ jump’éel ba’al suuk u beta’al.
Página 7
Valladolid, Yucatán
Mayo 2013
Na’, in yaabilmajech
Petronila Dzib Cahum
Na’ in yabilmajech, beyech jump’éel xki’ichpam loole’ ku
kanáantik u yaale’,
Na’ tumen ta kanáanten ta wíinkilil bolon wi’inalo’ob,
Na’ ta wíinkilil ta káajsaj a kanáantiken, tak bejla’e’
Na’ teech u jaajil, tumen ka k’eeyiken cheen in kaaxant in si’ipil,
Na’ mix bik’in in kaxtik u jeel máak beyecho’
Tumen teech áantiken xíimbal toj cheen ch’o’otok in bel,
Sáamsamal ka tsolik in xikin,
ti’al ka in ch’a’a u toj bejil in kuxtal.
Unaj in yaakulmajech yéetel tuláakal in puksi’ik’al.
Kin ts’áaik u Dios bo’otikil ti’ teech, yóolal líik’ a
wáantiko’on je’en ba’ax súukute’
Ta wéetele’ in kuxtale’ mina’an u xul.
Chéen ta wóolale’ kuxa’anen.
Sáansamal ti’ yanech tin tuukule’, tumen teche’
jach taj a yabiltmajo’on, ki’ichpam lool.
Taak U Kan Kuxtal
Marcos Regino Pech Naal
Taak u kan kuxtal
jump’éel áak’ab jach ch’ench’enkil ichil le kaajo’,
Le iik’o’ táan u péeksik u le’ le che’obo’,
Beey taak u lúubsik ti’al u bins tu yéetele’,
Beey taak u binsik ti’al u yu’ubik bix u booke’,
Beey taak u xokik jayp’éel jejeláas le’ob yane’.
Bejla’e’ le iik’o’ ku taal yéetel jump’éel k’uuxil,
Jump’éel ts’íikilil, jump’éel pooch’il, jump’éel pulya’ajil.
Mix ba’al uts, ku ya’alik in nool,
“ka’ache’ le iik’o’ ku taal yéetel jump’éel che’ej,
jump’éel che’ej jats’uts, bejla’e’ chen bey jump’éel che’ej ku
yeets’e’,
chen jump’éel che’ej taak u kuxtal, taak u kan líik’il,
jump’éel iik’ ku paaktiko’on u yicho’ob k’aas,
táan u ya’alike’ to’one’ex k’askúunsik le lu’uma’,
Le ki’ichkelem lu’uma’.
COORDINADOR DEL PROYECTO
Antrop. Rodrigo Ordóñez Sosa
Director de Desarrollo Institucional
CONSEJO EDITORIAL
Mtro. Bartolomé Alonso Caamal
Mtro. Jorge Canto Alcocer
Mtro. Antonio Cutz Medina
Dr. Javier Hirose López
Dr. Lázaro Tuz Chí
Mtra. Miriam Uitz May
IMPULSO EDITORIAL
María Estela Nah Canul
Alejandra Sasil Sánchez Chan
ILUSTRADOR
José Antonio Poot Noh
DIRECTORIO
Dr. Carlos Bojórquez Urzaiz
Rector de la Universidad de Oriente
Dr. Carlos Alberto Pérez y Pérez
Director Académico
C.P. Amireyoly Burgos Aguilar
Directora Administrativa
Dr. Lázaro Tuz Chí
Presidente de la Cátedra
Alfredo Barrera Vásquez
L.D.P. José Asunción Balam Arellano
Diseño Gráfico
Colabora con nosotros enviándonos tus textos en lengua maya, con una frase en español que indique la idea general del contenido de la
colaboración. La extensión máxima será de una cuartilla. Remítanla a la siguiente dirección de correo electrónico: [email protected]
K’a’ajsaj
Página 8
Descargar