World Bank Document

Anuncio
Public Disclosure Authorized
April 2006
Public Disclosure Authorized
Public Disclosure Authorized
Public Disclosure Authorized
· HAMETIN INSTITUISAUN GOVERNANSA IHA TIM OR LESTE
Dokumentu ida ne'e prepara husi Banku Mundial bazeia ba rekezita Govemu Timor Leste ho Parseirus
Desenvolvimento apoiu ba PAT/PAC(Programa Apoiu Transisional/Program Apoiu Konsolidasaun). Govemu,
atores iha sistema judisial ho halao husi organizasaun sosiedadi sivil fo komentariu kona ba dokumentu ezbosu
inisiu. Ami rekoinese no agradese ba sira nian komentariu sira ne'ebe fo tulun barak. Banku Mundial maka
respnsabel ba versaun final ida ne'e.
ABBREVIATIONS AND ACRONYMS
CEP
CNE
Co A
CoM.
FOI
EITI
GBV
JSMP
JTC
· INAP
MoJ
MoI
MoPF
NDP
ND JAL
NGO
OIG
OPG
PNTL
PEDU
RoP
SGJM
SCPP ..
SSCoM
'STAE
TSP/CSP
UNDP
UNOTIL
UNMISET
UNTAET
UNICEF
Community Empowerment Project/Projetu fo Kbiit ba Komunitaria
National Election Commission/Komisaun Eleisaun Nasional
Court of Appeals/Ape lo Tribunal
Council of Ministers/Konselho dos Ministros
Freedom oflnformation/Liberdadi de Informasaun
Extractive Industries Transparency Initiative/Inisiativa Transparente Industria
Estrativa
Gender-Based ViolenceNiolesia bazeia bajeneru
Judicial System Monitoring Programme/Programa Monitorizasaun Sistema Judisial
Judicial Training Center/Sentru Treinamentu Judisial
National Public Administration School/Eskola Administrasaun Publik:u Nasional
Minist1y of Justice/Ministerio Justisa
Ministry of Interior/Ministerio Interior
Ministry of Planning and Finance/Ministerio Planeamentu ho Finansas
National Development Plan/Planun Desenvolvimento Nasional
National Directorate for Judicial Assessment and Legislation/Diresaun Nasional ba
avaliasaun ho lejislasaunjudicial
Non-Governmental Organization/Organizasaun Non Governrnentais
Office of Inspector General/Gabinete Inspektor Jeral
Office of Prosecutor General/Gabinete Prokurador .T eral
National Police ofTimor-Leste/Policia Nasional Timor Leste
Professional Ethics and Deontology UnitUnidadi Deontolojia ho Etik:a Profesional
Rules of Procedure/Regras Prosedimentu
,Superior Council of Judicial Magistrates/Konsellu Superior kona ba Majistradu
Judisial
Superior Council of the Public Prosecution/Konsellu Superior k:ona ba Prosekusaun
Publiku
Secretary of State to the Council of Ministers/Sek:retariu Estadu ba Konsellu dos
Ministros
Technical Secretariat for the Administration ofElections/Sekreataria Tek:nika ba
Administrasaun k:ona ba eleisaun
Transition Support Program/Consolidation Support Program(Programa Apoiu
Transisional/Programa Apoiu Konsolidasaun)
United Nations Development Prograrn/Programa Desenvolvimentu Nasoens Unidas
United Nations Office in Timor-Leste/Gabinete Nasoens Unidas iha Timor Leste
United Nations Mission in Support of East Timor/ Misaun Nasoens Unidas Apoiu ba
Timor Leste
United Nations Transitional Administration in East Timor/Administrasaun
Transisional Nasoens Unidas iha Timor Leste
United Nations Children's Fund/Fundus Labarik Nasoens Unidas
Chief Economist/Sector Director:
Country Director:
Sector Manager:
Task Team:
HomiKharas
Xian Zhu
Helen Sutch/Barbara Nunberg
Edith Bowles, Amanda Green, Adrian
Fozzard, Elizabeth Huybens (Task Team
Leader), Helen Sutch
"Promove governasaun diak liuhusi partisipasaun popular; governu ida responsive ho
reponsabel inklui efesiente, efetivu, akuntabel ho servisu sivil transparente ho efetivu,
professional, laiha defesa politika ho forsas polisia; administrasaun ida desentralizadu ho
normas simples no transparente, atu nune 'e governasaun ho administrasaun publiku besik liu
ba ema; setor privadu ida nebe 'e responsabel sosialmente, transparaente ho organizasaun
sosiedadi sivil akuntabel; ho media ida ne 'ebe responsabel, independenti ho efetivu. " - Planu
Desenvolvimentu Nasional Timor-Leste
Introdusaun ho Sumariu Ezekutivu
1.
Planu Desenvolvimentu Nasional Timor Leste (PDN) hakerek vizaun ida kona ba nasaun
ida demokratiku ne'ebe rekursus estadu nian maneiza ho efesientemente, transparantemente, no
livre husi korupsaun, ho ne'ebe regras lei ema respeitu ho ema ne'ebe kare gabinete maka
akuntabel ba maka sira hili no sira hatudu.
2.
Progressu Timor Leste ekstraordinariu. Abranzante ezekutivu estadu nian, Govemu
nian, susesu ona iha estabelesementu planeamentu baziku ho funsionamentu jestaun rekursu
ne'ebe efetivu, transparente, no vigora iha PDN, ho kompara fovorabelmente liu ho nasa:un sira
selukne'ebe iha rendimentus kiik. Govemu desenvolve tiha ona aranzu solidu ho transparente
. atu koleta tasa petroleum, proteje rekursu nasaun ne' ebe importante tebes, no asegura katak
rendimentu sustentabel sei gasta deit liuhusi orsamento aprovadu husi Parlamentu. Maski atinzi
buat barak ho ktialidadi, ·Govemu mos hetan susesu ona iha provizaun servisu iha Saudi;
edukasaun; infrastrutura ho komunikasaun; ho agrikultura, Peskas, ho Florestas. Rezultadu hirak
ne'e alkansa tiha ona hasoru desafius barak, inklui'lcuran abilidadis jestaun ho teknika ne'ebe
pervasive no mos la habituadu ho instituisaun presija atu halao Estadu.
Tinan at iha ezistensia nasaun nian, instituisaun estadu nian fora de ezekutivu
3.
maka hahu halimar knar ida, maski ezekutivu makaas liu Parlamentu, Judisiariu,
instituisaun ne'ebe superviziona, ho posizaun Presidente. Media ho organizasaun sosiecadi
sivil mos komparativamente fraku. Maski iha progressu balu, barak maka sei presija atu halo
atu traduz arkitetura govemasaun vigora iha konstituisaun tama ba instituisaun ida ne'ebe
fungsiona diak ho sai autonomu duni. Ho forsa ezekutivli ne'ebe relativu, no atu alkansa check
ho balansu enviziona iha Konstituisaun ho Planu Desenvolvimentu Nasional, Govemu bele iha
hakarak atu konsidera medidas saida maka bele foti atu hametin instituisaun sira seluk. Medidas
hanesan ne'e bele inklui asegura instituisaun independente iha statuto orsamentu aprova husi
parlamentu; ~mantein kanal propriu ba komunikasaun; respeita separasaun poder; no kria
ambiente ida ne'ebe kapasita ba media, sosiedadi sivil ho komersiu. Ida ne'e bele harii fiar no fo
fiar ba ema: katak Govemu halao ninia komersiu ho maneira justu ho honestu. Atu hametin
govemasaun, Govemu bele hakarak atu konsidera uza ho hatudu guia prinsipius at:
•
Haruka sinal ne'ebe los liuhusi lideransa ho integridadi iha nivel aas;
•
Relaxa Kontrolu atu nune' e konsolida - asegura fila fail sidadaun ho permite instituisaun
kona ba peskija ho akuntabilidadi atu lao independentemente;
•
Hametin Regras Lei ho tuir prosesu, inklui kontrola ho uza monopolia estadu
apropriadu/lolos iha poder koersiva; ho
•
Atinzi ho rona populasaun atu nune'e sai responsive liu ba prioridadis iha nivel lokal.
Iha ezekutivu saida deit, lideransa importante ha kredibilidadi governasaun diak
4.
ho esforsu anti..,korupsaun. Ida ne'e haruka sinal ida ba sistema kompriensiva ida ne'ebe ema
1
tenki tuir standard nebe'e determina husi leten, partikularmente importante iha kontekstu ida
ne'ebe laos poder konstitusional hotu efetivu kompletamente. Lideransa Timor Leste deklara
tiha ona kornitmentu ida makaas atu halakonjestaun ladiak ho korupsaun. Ne'e maka importanti
katak resolve ida ne'e hatudu husi membrus Govemu ne'ebe halo desizaun ne'ebe livre husi
konflitu de enterese:no sujeita ba standard dezempeinu ne'ebe hanesan, prosedimentus hahalok
ho disiplina aplika ba administrasaun sira seluk. Gabinete Inspektorat Jeral hatudu tiha ona
hasae kapasidadi atu halao investigasaun internal, inspeksaun, ho auditu, ho hatoo sumariu kona
ba ninia relatoriu iha website ida publiku .. Dekretu Lei Prokuramento Timor-Leste nian konten
difinisaun espesifika kona ba situasaun konflitu de enterese. Govemu hatudu tiha ona ninia
lideransa iha area ida ne'e hodi planeia opsaun estudu kona ba instrumentus integridadi
apropriadu ne 'ebe bele inklui deklarasaun kona ba rendimentu ho asset ba atores save estadu
niari. Akta Fundu Petroleu/Mina Rai rekere tiha ona ba membrus hotu Konseilu Investimentu
nian atu fomese deklarasaun ne' ebe halo ho husik he la gabineti.
5.
Atu kompleta unidadi konstitusional tomak kona ba check ho balansu, importanti
teb-tebes atu hametin independensia ho kapasidadi parlamentu nian, judisiariu,
-instituisaun ne.'ebe supervisiona, ho Presidensia. Konstituisaun klaramente fo kona ba
separasaun poderes, iha pratika poder Ezekutiva sira maka halao. Gabinete Provedoria ho
Direitus Umanu no Justisa sei fob a sidadaun kanal konstituisaun ida ba relatoriu no buka
investigasaun tama. ba iha abuzus alegadas. Administrativu Aas, Taxa ho Tribunal Audi tu maka
instituisaun ida ne'ebe konstitusionalmente ho funsaun hanesan auditor estemal. Rodi fo katak
kreasaun tribunal ida ne'e la fezibel iha termu mediu, Apelu Tribunal planeia atu asumi
responsabilidadi kona ba jestaun funsionamentu auditu esternal hanesan medidia provizoria ida
ne'ebe konstitusionalmente iha lezitimidadi. Instituisaun independente sei presija atu hetan
fundus adekuadu, ho - refleta sira nia independensia - sira nia orsamentu sei preferabelmente
aprezenta direitamente ba parlamentu ou se lae proteze husi sekuestrasaun .
. 6.
·Ida ne'e sei iha importansia hanesan atu apoia dezenvolvimento husi press ida
ne'ebe independente ho livre no sosiedadi sivil ida ne'ebe makaas. Estabelesmentu kodigu
penal foun ida iha Timor Leste, Govemu bele deseja/hakarak atu hases kriminalizasaun husi
defamasaun, no atu kria .lei defamasaun sivil ida ho penaltu/sansaun apropriadu. Pratika diak
. Inteniasional sujere katak regulasaun ba Organizasaun Non Govemmentais ho Grupos Sosiedadi
•. Sivil tenki enkoraja transparansia ho akuntabilidadi, inklui rekerementu kona ba divulga
informasaun, jestaun finansiamentu apropriadu, no prevensaun kona ba konflitu de enterese. No
ho tempti hanesan, importanti teb-tebes atu proteze liberdade fundamental, hanesan kapasidadi
atu mobilize fundu, no independenti husi interferensia Govemu nian, hodi hases bareira sira
ne'ebe laiha razaun ba inskrisaun.
7.
Asegura Regras Lei ho uza poder koersiva apropriadu ho konsistente maka aliserse
ba governasaun diak. Tartamentu justu ba sidadaun hotu, la hare ba afiliasaun partidaria,
importanti tebes. Fo servisu ba profesioanais legal intemasional signifikantemente halo diak
funsionamentu sistema justisa Timor Leste ne'ebe fraku, maybe ida ne'e bele deit sai hanesan
medida provizoria. Tribunal Distritu hot-hotu operasional maski sei depende ba gabinete
UNOTIL barak liu iha Timor-Leste ba asistensia lojistika. 1 Atensaun kontinuada ba hametin
instituisaun ho treinamentu presija urjentemente se karik atu sustenta buat diak hirak ne'e.
Independensia ho kapasidadi Gabinete Prokurador Jeral sei mos presija atu hametin
administrativamente, ho regras lei sei halo diak klean liu tan liu husi hametin apoio
1
UNOTIL truka Misaun Nasoens Unidas Apoio ba Timor Leste (UNMISET) iha Maio 2005 ho hotu misaun iha
Maio 2006.
2
funsionamentu administrativu ba polisia ho forsas armadas, no kria mekanismu supervizaun sivil
ida efetivu.
8.
Statuto Servisu Sivil Timor Leste nian, passa tiha ona iha meadus de 2004, fo
enkuadramentu ida esensial ha dezenvolvimento servisu sivil, maybe hein mos pasajen
kona ba implementasaun regulamentu, inklui sira ne'ebe presija atu fo efeitu kompletu ha
kodigu kondutu nian ho kodigu disiplinaria. Regulamentu ho lejislasaun suplementaria sei
presija atu spesifika rekrutamenh1 ho prosedementus administrative ida ne'ebe justu ho los,
defini limites kona ba atividadis politika ba funsionariu publiku ho ulun funsionariu publiku,
klarifika arajamentu institusional, ho hakerek lina da guia ba referral se karik iha hahalok /akta
krime. Kuandu Lei Organiku ba Gabinete Inspektor Jeral passa tiha ona, (GIP) ho inspetores
korespondentes iha area servisu ida-idak sei bele atu foti inisiativa hodi investiga kazu sira kona
ba pratika administrative ne'ebe ladiak, haforsa fail ne'ebe possible liu husi infomrnsaun jestaun
fomese husi auditu internal. Primeira fase kazu korupsaun bele refere/haruka ba Provedor
wainhira kapasidadi sufisiente estabelese ona iha gabinete neba, ho kazus criminal ne'ebe
aparente sei haruka direitamente ba Prokurador Jeral. Pratika ladiak kona kriminal ho korupsaun
sei diak liu tau iha Kodigu Penal nia okos, ne'ebe presija inklui definisaun ne'ebe klaru kona ba
subomu, influensia trafiku, ho tipu korupsaun seluk, hamutuk ho provizaun de sansaun/penaltu.
Avante liu implementasaun kompleta kona ba Stah1to Fungsionamentu Publiku, ne'e sei diak liu
estabelese lei basika klaru ba sansaun administrative ho refere judicial no aplika sira
konsistentemente ba membrus hotu administrasaun publika nian.
9.
Atu hetan variedades de atores, iha Governu nia laran rasik no ultrapassa
Governu, importante tebes atu promove apoio publiku. Informasaun ho konsultasaun maka
save ba dezenvolvimento kona ba konfidensia/fiar iha govemu prudente, hanesan hatudu husi
resposta positiva husi media ho sosiedadi sivil kona ba publikasaun relatoriu ho rekomendasaun
husi gabinete Inspktor Jeral iha mman Website, lansa iha Agusto 2005
(www.inspeccaogeral.gov.tl). Informasaun barak bele asesu kona ba orsamentu ho operasaun
Govemu nian sei asegura fila fali eleitoradu ho asiste iha dezenvolvimento kona ba debate
konstrutiva. Govemu bele publika esbosu lejislasaun wainhira atu hatoo ba Parlamentu, atu
nune' e informa ba publiku no enkoraja diskusaun luang. Importanti liu, Gabinete Provedoria
identifika tiha ona nesesidadi ba survei kona ba korupsaun. Iha rum ores kompsaun ho j estaun
salah nia oin, survei atu estabelese lina da baze ida ba tipu ho insidenti kona ba korupsaun sei
iha uzu liu hodi hatoo areas ne'ebe ho perigu aas no mos identifika ajensias ne'ebe fiar ba no
funsiona diak ho nune'e bele sai hanesan modelu ba sira seluk atu bele aprende husi ne'e.
Informasaun husi survey sei sai pasu ida ne'ebe signifikante halakon mmores ho fo faktu ne'ebe
baziku ba mudansa iha politika ho pratikas nesesarias atu kombate korupsaun. Aumenta tan
katak, Govemu bele hakarak atu esplora mekanismu atu rejista komunitarias ho benefisiariu
hodi monitoriza servisu ne'ebe halao ho, seguransa apropriadu, asumi responsabilidadi iha
jestaun rekursu publiku balu.
10.
Hare ba redusaun kontinuada numerus de Konseleiru Internasional, katak
importante Iiu atu harii instituisaun kredibel ne'ebe Timorense bele maneiza ho halao.
Maski kapasidadi sei sai buat ida ne'ebe ita kompriende menus, dokumentu ida ne'e sujere katak
govemasaun diak la presija atu hein atu kria kapasidadi ida ne'ebe bot liu. Govemasaun Diak
relasiona ba lideransa ida ne'ebe kredibel no forte, adere ba regras ne'ebe klaru, ho nakloke atu
hatan ba investigasaun estemas. Se funsaun basiku orsamentu nian ho servisu sivil maka
funsiona diak, servisu sei lao, ho se karik Estadu monopoli kona ba poder koersiva maka uza iha
maneira legal, sidadaun sira sei sente sira fiar estadu. Esperiensia Intemasional hatudu katak
honsetu ho rezime ne'ebe nakloke bele halo diak maski sira laos ho teknolojia sofistikadu ne'ebe
3
nakonu ho ema ne'ebe iha abilidadis aas/ boot. Rezultadu Peskija ida ne'e enkoraja ba futuru
Timor Leste nian.
11. . Dokumentu ne'e balu kualia kona ba Enkuadramentu Timor Leste man kona ba
Govemansa, Prosesu Hola Desizaun, Nesesidadi ba Administrasaun Publiku ida ne'ebe
Resposivu ho Akuntabel, Livre husi Korupsaun, Hametin Kontrolu Intemu, Halo diak Asesu Ba
Justisa, Kriasaun kona ba Mekanismu Supervizaun Independente, ho asegura Asesu Publiku ba
Informasaun. Prinsipiu at ne'ebe guia hatoo iha paragraf 3 tenki forma asaun iha area ida-idak
kona ba Govemasaun diak. Iha seksaun ida-idak, dokumentu fo sujestaun ba asaun klean liu.
Enkuadramentu kona ha Governasaun
12.
Konstituisaun Timor Leste nian fo checks ho balansu esensial, proteze direitus
sidadaun nian,.no separasaun de poder. Sistema check ho balansu hahu funsiona efetivu.
Pur .ezemplu iha in 2005, Presidente veto tiha lei kontroversial ida kona ba asosiasaun ho
haruka/refere lei ne'e ba Tribunal de Apelo ba revizaun ida kona ba ninia konstitusionalidadi.
Tribunal hetan katak provizaun balu la bazeia ba konstituisaun, ho lei refere fila fail ba
Parlamentu ne'ebe subsekuentemente passa versaun ida ne'ebe muda/amenda. No mos iha
2005, primeira vez, kazu kona ba korupsaun iha servisu publiku sai asuntu kona ba prosekusaun
kriminal. Maibe, elementu balu kona ba enkuadramentu govemasaun presija atu kria, inklui
Konseilu Superior ba Prosekusaun Publiku, Tribunal Supremu, ho Tribunal Aas ba Taxa,
Administrasaun ho Auditu.
Kaixa 1: Instituisaun Estadu hanesan Preve iha Konstituisaun RDTL
Gabinete Presidente - estabelese ona.
Konseilu Estadue - estabelese ona
Konseilu Superior ba Defesa ho Seguransa - estabelese ona
Governu - estabelese ona.
Parlamentu - 'estabelese ona. Parlamentu agora ne'e iha 88 membrus, bazeia ba Eleisaun Qasembleia
Konstituenti, maibe membrus sei eventuahnente hetan redusaun tuir buat ne'ebe stipula iha konstituisaun
katak Parlamentu iha entre 52 ho 65 membrus.
Tribunal ho Judisiariu - estabelese ona.
Konseilu Superior ba Judisiariu - estabelese ona.
Tribunal Supremu - sidauk estabelese.
Tribunal de Apela - estabelese ona
Dili, Baucau, Suai, ho Oecussi tribunal distritu - estabelese ona
Administrativu Aas, Taxa ho Trbunal Auditut- seidauk estabelese.
Tribunal Militar - seidauk estabelese.
Tribunal Maritima ho Tribunal Arbitrasauns - sai hanesan posibilidadi ida iha konstituisaun nia okos;
seidauk estebelese.
Gabinete Prokurador Jeral
Koriseilu Superior ba Prosekusaun Publiku - iha prosesu laran.
Gabinete Provedoria - Provedor ho ViseProvedor nomeadu, Gabinete loke iha Marsu 2006.
13.
Maski sistema kona Check ho Balansu buras efetivu liu, Governu sai nafatin
instituisaun makaas liu nasaun nian. Nia estabelese tiha ona planeamentu baziku ho
funsionamentu jestaun rekursu ne'ebe efetivu ho transparente, bele kompara favoravelmente ho
nasaun sira ne' ebe ho rendimentu kiik. Prominentemente, Timor-Leste ado ta tiha ona
enkuadramentu regulatoria ida ne'ebe forte/makaas atu asegura uzu produtu petroleu/mina rai
transparante ho sustentabel liuhusi orsamentu nasional aprova husi Parlamentu (Kaixa 2).
Nune 'e frakeza iha kapasidadi nasional halo sistema vulnerabel iha konseleiru intemasional nia
oin wainhira fila ba nia rain, hanesan hatudu husi avaliasaun ida resente husi Ministeriu
Planeamentu ho Finansas (MoPF). Rekoinese vulnerabilidadi ida ne'e, Govemu kolabora tiha
4
ona ho parseirus dezenvolvimento inklui Banku Mundial atu kria multi-donor ida, Planeamentu
ho Programa Harii Kapasidadi Jestaun Finansas. Centraliza iha Ministeriu Planeamentu ho
Finansas, program sei fo apoio ba jestaun planeamentu ho finansas iha ministeriu sira seluk mos.
Programa ho objetivu atu sustentabelmente hametin kapasidadi hodi hadiak abilidadis ho
matenek, sistemas ho prosesu, attitude ho hahalok, ho tempu hanesan halao rekrutamentu ho
kuidadu no planu diak atu asegura distansia funsionariu ne' ebe kritiku la kontinua halo fraku
dezeimpeinu.
Kaixa 2: Asegura Governasaun Prudenti kona ba Produtu Tasi Timor
Liu Tinan Ruanulu tuir mai, Timor-Leste hamriik atu hetan liu dollars biliaun sanulu iha produtu oil ho gas husi Tasi
Timar. Grasa bot liu ida ne'e sei fo rekursu barak ne'ebe presija , Govemu bele fomese fundu ba dezenvolvimento
investimento ho servisu, ne'e mos hatoo desafiu importante iha govemasaun.
Esperiensia Intemasional sujere katak nasaun riku iha rekursu natural partikularmente bele kona ba gastus barak ho
korupsaun, ho evidensia husi dezeimpeinu kiik konsistentemente iha kresementu ho redusaun kiak komparadu ho nasaun
sira ne'be kiak iha rekursu. Konsentrasaun husi rekursu iha setor ida kria oportunidades ba buka-aluga no pagamentu
iregular sira, no mos diverte fundus publiku husi fomesimentu servisu ho gastus ba investimnetu. Rekursu natural luan
ne'ebe aluga iha inklinasaun atu halo fraku akuntabilidade ba ema sira ne'ebe selu taxa, liu-liu banhira taxa baze maka
kiik hanesan iha Timor-Leste, ho banhira taxa ba non-petroliferu nudar parte kiik ida husi rendementu. Reku"rsu finansas
barak relativamerite bele enkoraja govemu ah1 gasta barak liu, ho atu gasta iha area ne'ebe hare ba katak laiha efesiensia.
Atu responde ba frakeza govemasaun ne'ebe potensial, Timor-Leste foti ona pasu importante barak ah1 promove jestaun
ida nebe prudente ba rendementu rekursus naturais hirak ne'e.
Maski iha difikuldades politika kona ba tau ses osan ne'ebe rai iha dezenvolvimento nesesidadi barak Timor Leste nia
oin, lider Timor-Leste sira hatudu ona kominmentu atu asegura sustentabilidadi kona ba uza rendementu jerasaun futuru i.
Ida ne'e partikularmente importante tebes iha Timor-Leste, hanesan reseita husi kampu petroliferu agora hein katak sei
bele uza too ba dekade balu deit.
Timor-Leste inisialmente politika ida kona ba fomesimenht rai osan to'o meadus-2005, bainhira Parlamentu pasa
Akta Petroliferu, Akta kona baTaxa Petroliferu, no, ho lian ida deit, Akta Fundu Petroliferu. Lei hirak ne'e fo
enkuadramentu esensial ida ba produsaun petroliferu no jestaun kona ba reseitas ne'ebe
konsistente ho pratika
intemasional nian:
a)
Tuir prinsipiu husi ekuidadi entre jerasaun, reseitas petroliferu hotu no lama fali ba investimentu sei depozita
iha Fundu Petroliferu no Rai ba jerasaun fi1turu ne'ebe sei mai. Planu govemu nian ah1 uza deit rendementu nebe
sustentavel, nune'e atu prezerva valor Iolos husi rikeza petroliferu hodi halekar gastus sira ba horizonte tempu ida nebe
ifinitu, ho proteze orsamentu sustenvel ida too rohan. Fundu Petrolifeiru estabelese tiha ona iha Setembru 2005, ho
Dolares Amerikanu USD 204.6 miliaun husi osan ne'ebe rai akumuladu komesa tinan 2000.
b)
Gastus husi Fundu sei integra ka hatama iha prosesu orsamentu. Transfer ba Fundu ne'e sei bele hala'o ba
Govemu ninia kontas ne'ebe designadu, no total transfer iha tinan fiskal ida labele a'as liu limite ida ne'ebe determina husi
Parlamentu nudar parte aprovasaun ba orsamentu regular. Gastus maka ezekuta liu husi Trezoreiru ho rejista hanesan parte
husi relatoriu konsolidasaun govemu nian. Figura ba Reseitas no gastas maka hatoo tiha ona publikamente, no mos ba Lei
Orsamentu ho Auditu Estemal Regular proteze hasoru fundu ne'ebe uza sala/uza lalos.
Aset sei maneiza ho prudente no seguru, investimentu iha tasi okos mak nudar mahon husi risku ekonomia
c)
domestiku. Maibe MoPF iha responsabilidadi hotu, jestaun operasional monu iha Banku ho Autoridadi Pagamentu (BPA).
Jestor Investimenht Professional sei superviziona investimentu halo husi Fundu. Konseileiru Konseilu Investimentu ida
estabelese iha 2005 nian laran atu akonseila Govemu kona ba Fundu Investimentu nian.
Mekanismu Govemasaun hatur ona iha fatin atu asegura transparensia no alwntabilidade, inklui publikasaun
d)
relatoriu trimestral ho deklarasaun finanseiras anual. Konseilu Konsultativu independenti ida Parlamentu sei nomeia atu
akonseila problemas ne'ebe relasiona ba fundu. Auditu estemal independente ida sei hala'o husi kompania akontabilidade
Intemasional ida nebe rekoinesidu, no relatoriu audit sei adapta ba formatu ida nebe iha asesu ba publiku. Govemu mos
lansa tiha ona website ida atu publika rejim ida nee'ee legal, aranjamentu transparente, ho relatoriu finansial
(www.transparency.gov.tl).
Atu bele rekoinese importansia husi komprensaun sidadania ba rejime rai osan ho medida govemasaun, Govemu
e)
hala'o seria barak halo konsultasaun publiku iha nasaun Iaran tomak kona ba Fundu Petroliferu. Parlamentu hala'o ona
seminariu barak ba ninia membrus kona ba rejime legal ho transparansia no jestaun sustentavel kona ba rekursu petroliferu
nasaun nian.
f)
Governu no parseirus dezenvolvimentu mak servisu hamuh1k atu asegura apoio intemasional ne'ebe
nesesaria/presija tau hamutuk ho harii kapasidade ba Timor oan sira nudar kontraparte.
g)
Timor-Leste konkorda tiha ona aht partisipa iha Inisiativa Transpareansia Industria Ekstrativu (EITI). Nasaun
hahu hala' o tiha ona jestaun ba sira nia rekursu petrolifeiru h1ir prinsipius balu subsekuentemente ado ta tiha ona husi EITI
diakl antes EITI's lansa iha tinan 2002.
Govemu Timor Leste hatur ona iha fatin medidas ba jestaun sustentavel ho transparente kona ba reseitas Pertroliferu. Sira
nian susesu ultimu/ikus liu sei depende ba funsionamentu sistema jestau gastus publiku ne'ebe diak ho iha efetividadi
checks ho balansu determina iha konstituisaun laran.
14.
Hametin separasaun poder maka prioridai ida aas. Ho kontrariu progresu kona ba
Ezekutivu, poder konstitusional seluk relativamente fraku no presija atu kria. No mos, Govemu
sei hetan fiar ida ne'ebe luang hodi asisti iha hametin instituisaun ne'ebe maka sei iha, inklui
Parlamentu, Judisiaria, ho Presidensia, no respeita sira nia autonomu. Hamutuk ho konsultasaun
no fahe informasaun, instituisaun kona ba mekanismu konstitusional
hirak ne'e ba
investigasaun estema sei promove hakarak ba govemasaun diak. Estabelesementu ba konseilu
superior ba Prosekusaun Publiku ho, tempu ne'ebe maka lao, Tribunal Supremu ho
Administrativu Aas, Tribunal Taxa ho Auditu, maka importanti atu kompleta arkitektura kona
ba checks ho balansu ne'ebe fo iha konstituisaun. Tribunal estebalese tiha ona aranjamentu
provizoria ida apropriadu ne'ebe Tribunal de Apelo asumi tiha ona nia responsabilidadi husi
Tribunal Supremu. Instituisaun independenti inklui Gabinete Provedoria ne'ebe foin estabelese
foun sei presija atu hetan fundu adekuadu, no - refleta sira nian independensia - sira nian
orsamentu preferabelmente hetan aprovasaun direitamente husi Parlamentu. Sei sai prioridadi
ida aas teb-tebes atu kria kontas impresta ba instituisaun hirak ne'e hanesan sira korentemente
hetan impedementu tamba kuran iha fundu iha operasaun lor-loron.
15: · Iha Outobru 2005, Timor-Leste ho susesu halao ninia eleisaun bad ala uluk hahu
· restaurasaun independensia, ba autoridadis lokal. Rezultadu final tenki hetan sertifikasaun
husi Tribunal de Apelo ba liu lokalidadis. Maski iha numeru iregularidadi menor, largadamente
taniba kuran esperiensia husi funsioariu eleitoral, ema hare ba eleisaun ne'e livre ho justu.
Eleisaun maka preve husi orgaun supervizoriu eleitoral ida, hanesan stipula iha konstituisaun.
Iha kazu kona ba eleisaun local resente orgaun supervizoriu maka Komisaun Eleisaun Nasional
· (KEN), orgaun ida membru 13 atu konstitui wainhira kuandu iha eleisaun ida. Membrus husi
KEN hatudu husi Presidente, Parlamentu, Govemu, ho Judisiatiu. Oragun Apoio Tekniku
Permanente ida, Sekretariadu Tekniku ba Administrasaun Eleisaun (STAE), halao organizasaun
ho · administrasaun kona ba eleisaun. Importanti liu, eleisaun resente fo esperiensia ida
importante.
· 16:
Antisipa kona ba Eleisaun Parlamentaria ho Presidensial 2007, sistema eleitoral sei
presija atu hametin. Atu asegura kredibilidadi ho lejitimidadi kona ba prosesu eleisaun, buat
barak kona politika importanti, maka presija atu desidi antes esbosu lei eleitoral ba eleisaun
ne'ebe tuir mai, ne'ebe idealmente tenki tuir diskusaun luang involve partidu politiku.
Partikularmente iha neba iha kestaun barak haleu sistema eleitoral: katak eleisaun ba Presidenti
ho Paralamentariu halo iha loron hanesan deit? Katak mistura 2001 kona reprezentasaun
proporsionadu ho dala uluk-pasadu-depois mantein nafatin; ho konstituensia hira maka sei iha
neba? Politika konsultasaun ho prosesu esbosu lejislasaun sei presija atu hahu sedu, hanesan
votador foun kartaun tuir lei tenki hetan uluk antes de eleisaun, ida ne'e sei lori fulan barak
Aumenta tan, atu KEN sai efetivu, rekursu barak, funsionariu eleisaun presija hetan treinamentu.
KEN tuir nia uzu bele enlarga ba eleisaun nasional, ho membrus komisaun bele hetan
pagamentu sabatikal ida husi sira servisu normal. Hare ba sistema judisial ne'ebe neineik liu,
konsiderasaun fo atu hametin KEN ninia poder halo desizaun. Konsiderasaun antes de eleisaun
bele fo atu halo revizaun ba provizaun Esbosu Foun Kodigu penal Timor Leste nian relasiona
krime eleisaun nian. Pur Ezemplu, hanesan korentemente esbosa kodigu kriminaliza avizu
eleisaun illegal maibe faila atu kriminaliza prevensaun kona ba asembleia legal. Ne'e mos faila
kriminaliza violasaun kona ba imparsialidadi iha funsionariu ne'ebe fasilita. Ikus liu iha neba iha
nesesidadi ida atu kontinua akonseilamentu legal, idealmente fo liuhusi asistensia husi Divizaun
Asistensia Eleitoral husi Departamentu Assuntu Politiku UN nian. 2
2
Misaun Avaliasaun Nesesidadi: Divizaun Aistensia Eleitoral, Timor-Leste, Departamentu Asuntu Politiku, UN,
Desembru 2005.
6
•
•
•
•
•
•
Kaixa 3: Asaun Sujere
Asegura Gabinete Provedoria funsiona diak
Kria Konseilu Superior ba Prosekusaun Publiku
Kria auditu esternal ida ne'ebe kredibel funsiona iha Tribunal de Apelo nia okos
Husu ba Parlamentu atu kria Konseilu Konsultativu ba Fundu Petroleu/Mina Rai
Asegura ·fundu adekuadu kona ba instituisaun konstitusional independente ho orsamentu aprova
direitamente husi Parlamentu ou se lae proteze, ho provizaun, hanesan minimum ida, kona ba kontas
impresta.
Hahu uluk diskusaun politika luang kona ba esbosu lei ba eleisaun Presidente ho Parlamentaria 2007
lntensifika Prosesu Tomada de Desizaun
.17.
Konsultasaun luang iha nivel politika asegura karik transparansia ho
dezenvolvimento kona ha politika apropriadu no bele implementa iha kontestu Timor
Leste. PDN iha entre ninia objetivu"Intensifika partisipasaun kona ba sidadaun iha publiku no
iha vida nasional." Konsultasaun durante prosesu dezenvolvimento politika fo oportunidadi ida
importanti ba partisipasaun sidadania ho dezenvolvimento politika ida ne'ebe diak. Iha kazus
balu •ne'e mos importanti atu konsulta profesionais relevante, hanesan enfermeira ou
· profesores/as. Konsultasaun kona ba politika ho lejislasaun ne' ebe sei afeita nasaun tomak no
mos jerasaun futuru, bele sai uzu liu haleu reprezentasaun ida ne'ebe luang husi populasaun.
Hare ba tempu naruk ne'be presija ba ho kompleksidadi tekniku kona ba esbosu lejislasaun,
ministeriu iha . hakarak atu konsidera uza instrumentu politika alternative atu nune' e
implementasaun labele posponde hodi hein ba lejislasaun atu hakerek no passa (Kaixa 4).Ida
ne'e mos importanti atu harii ho pratika diak, dezenvolve uluk prosedementus administrative
depois tuir mai lejislasaun bazeia ba esperiensia. Ikus liu, mos orijina husi Govemu, lejislasaun
bele introduz husi Parlamentu ho sosiedadi sivil. Too agora, leis barak ne'be maka mai husi ou
iha dezenvolvimentu Parlamentu nia okos, inklui esbosu statuto kona ba Libertasaun Nasional
Kombatentes ho Esbosu Statuto ba Advogadu Pribadu. Konsiderasan nakonu ho hanesan kona
ba proposta leu husi . hun hotu bele intensifika proprietatriu •. sidadania ho partisipasaun iha
prosesu legal.
· Kaixa 4: Instrumentus Alternativas ba Lejislasaun Parlamentaria
Regras Prosedural governa; pasus ofisiais maka hein atu tuir iha implementasaun prosesu administrative
espesifika.
Regras Pratika hakerek pratikas ne'ebe maka atu tuir husi ofisiais nune'e atu halo skema statuto ida operative
ou efetivu
Instrusaun (husi ema ida ho nivel senior iha hirarkia ofisial ninian) hatudu lmsi se ho oinsa poder administrative
particular maka atu halao
Guias Interpretativu hatudu oinsa poder statuto afeita ema hein katak poder sira ne'e atu halao
Diresaun Preskriptiva hatudu asaun katak ema ne'ebe afeita maka hein atu halo atu nune'e bele tuir regras
statuto
Rekomendasaun fo akonseilamentu guiada hanesan asaun apropriadu ida atu nune'e implementa objetivu
politika ne' ebe spesifika tiha ona.
Kodigu Kondutu preskrebe lina da guia ou standard ba asaun ou hahalok iha kontestu spesifika tiha ona
/(odigu Voluntariu (adota husi orgaun setor pribadu) fob a regulamentu an rasik kona buat sira spesifika tiha
ona
Source: Patchett, Keith. Preparation, Drafting and Management ofLegislative Projects. UNDP, 2003.
7
18.
Esperiencia Intrenasional hatudu katak dezenvolvimento politika ho modalidadis
ba implementasaun, akonpaina ho konsultasaun, lejislasaun presede diak liu, ho vizaun
ida atu alkansa karakteristika kona lejislasaun "diak" hanesan aprezenta iha Kaixa 5. Too
agora, Lei barak Timor Leste nian adota tiha ona la ho referensia ba sirkumstansia no influensia
ne'ebe makaas, ho definisaun kona ba politika atu resolve politika sira ne'e. Infelizmente, ida
ne'e dalabarak lori tiha ona ba adotasaun, mais ou menus "off the shelf," kona ba lei ne'ebe forte
iha nasaun sira ne'ebe ho desafiu diferenti husi sira ne'ebe maka iha Timor Leste. Iha perigu
klean liu tan lejislasaun hanesan ne'e bele asumi ezistensia husi ajensias implementasaun ne'ebe
sei proibidamenete karu ba Govemu atu kria ho mantein, ou presij a nivel ida kona ba kapasidadi
ne'ebe seidauk iha iha Timor Leste.
Kaixa 5: Karakteristika kona ba Lejislasaun "Diak"
Alkansa ninia objetivu sira
2. Financialmente viabel; kustu-efetivu; benefisiu kustu justifikadu
3. Operasionalmente bele pratika; efisiente atu maneiza ho haforsa
4 .. Probabel atu seguru aseita publiku no halo tuir ho razaun ne'ebe diak
5. Predikabel ho solidu iha aplikasaun; laiha probabilidadi atu la antisipa ou konsekuensias ne'ebe la
·
hakarak
6. Limite kona ba komunitaria proporsionadu atu intende benefisiu; justu iha aplikasaun no entre grupos
diferentis/la hanesan
. 7 .. Diak legalmente; konsistente ho konstituisaun, Tratadu, ho Lei ne'ebe eziste
8. Esbosu kalaramente ho ko1miensivamente ho razaun diak, especialmente ba sira ne'ebe afeita ou
enteresante
Publika lalais ho pronto atu hetan asesu
1.
Orijen: Patchett, Keith. Preparasaun, Esbosu ho Jestaun Projetu Lejislativus. UNDP, 2003.
19.
Dezenvolvimento kona ba Kriasaun Lei Gabinete Provedoria ho politika no
lejislasaun iha area kona rai ho proprietariu fo ezemplu ne'ebe eselenti karik kona ba
sekuensia ho konsultasaun kona ba konteudu. Iha kazu uluk nian, prosesu konsultasaun ida
ho peritus intemasional halao ona lejislasaun sei iha nivel dezenvolvimento laran, permite ba
. alter~saun kona ba esbosu ho edukasaun komunitaria kona ba knar futuru Provedor nian. Iha
·k~zli ikus mai Diresaun Rai ho Proprietariu iha Ministeriu Justisa nia laran dezenvolve politika
·bazika, halao peskija iha nivel komunitaria kona ba apropriasaun politika nian, no uza peskija
. atu inforni.a nia konteudu karik politika ho lejislasaun. Ezemplu seluk inklui halekar ho
kosultasaun kompletu kona ba Fundu Mina Rai/Petroleu ho Kongresu Edukasaun Nasional,
ne'ebe presede esbosu kona ba Politika Edukasaun Nasional ida(Kaixa 6). Aumenta tan katak,
iha 2004, konsultasaun lori fulan naruk envolve kuaze de ema nai 8000 (rihun ualu) halao husi
komisaun veteranu sira fo baze ba esbosu Statuto kona ba Komabatentis Libertasaun Nasional.
Intensifikasaun kona ba esforsu konsultasaun iha nivel dezenvolvimento politika sei aumenta
oituan ba kustu Govemu kona ba dezenvolve politika ho lejislasaun maibe sei diak liu iha termu
de jenera lei diak ho kompriensaun popular.
8
Kaixa 6: Ezemplu kona ba Konsultasaun ho Susesu - Kongresu Edukasaun Nasional ho
Konsultasaun Nasional ho Internasional kona ba Rezime Petroleu/Mina Rai
Iha outobrn 2003, Ministeriu Edukasaun, Kultura, Juventude ho Esportu organiza Kongresu
Edukasaun Nasional hanesan presedemntu ida ba esbosu Politika Edukasaun Nasional. Preparativus kona
ba kongresu guiada husi Komisaun de Diresaun ida konposta husi Ministeriu, ema impotianti seluk iha
nasional inklui Igreija ho Instituto Nasional ba Linguistika, ho parseirus dezenvolvimentu. Kongresu
prepara ho kuidadu teb-tebes husi Grnpo Trabailu 9 fokus ba edukasaun bazika; sekundariu ho vokasional
ho edukasaun teknika; edukasaun tersiariu; edukasaun non-fonnal hp literasia; kurikulu; treinamentu
profesor; linguajen ba instrusaun; partisipasaun komunitaria ho envolvementu setor pribadu; no mos
finansiamentu edukasaun Grupo de trabailu inklui reprezentativu husi Govemu, Igreija, ONG's Nasional
ho Intemasional no mos ema importanti sosiedadi sivil sira seluk. Kuaze de 600 profesores, diretor eskola,
parente sira, ho ema importantis seluk, reprezenta eskola toma iha teritoriu nia laran, tuir konferensia loron
3 nia laran iha Outobru. Sira diskuti tema 9 iha grnpo kiik, formula rekornendasaun ba Ministeriu, no
diskuti kona ba sira iha sesaun plenaria. Rekomendasaun Kongresu fonna baze ba Politika Edukasaun,
ne' ebe oras ne' e dadaun hetan konsiderasaun husi konseilu do rninistrn.
Iha fatin seluk kona ba susesu konsultasaun, Gabinete Govemu Tirnor Leste ba Tasi Tirnor halao
konsultasaun, iha nasionalrnente no mos intemasionalmente, iha ninia proposta foun kona ba rezime
petroleu/mina rai iha 2004-2005. Prosesu hahu iha fulan Agusto 2004 ho soromutu konsu!tasaun pubilku
intensive loron 3 iha Dili atu esplika no simu kornentariu kona ba esbosu lei petroleum/mina rai.
Esplikasaun hahu hodi esplika kona ba oinsa industria lao, antes atu lao ba proposta Govemu nian atu
regula ida ne'e. Esplikasaun kobre Akta Esbosu Petroleu/Mina Rai, Esbosu Kontratu Fahe Produsaun ho
Esobosu Aleta Taksasaun Petroleu/Mina Rai. Sorornutu ketek mos halao iha Dili iha outobru koalia kona ba
Esbosu Lei Fundu Petroleu/Mina Rai. Sormutu iha Dili atende/tuir husi NGO ho Media sira. Sira tuir ho
esplikasaun ne'ebe hanesan iha sentrus distritu 13 hotu, Erna atende kuase 50-60 husi Lidere komunitaria
ida-idak. Gabinete mos hahu programa ida kona ba halao esplikasaun iha sentrus subdistritu hotu ne'ebe
fokus ba Negosiasaun Tasi Timor ho Fundu Petroleu/Mina Rai. Lidere lokal sira barak ne'ebe atende/tuir
soromutu hirak ne'e lao oras 4 ou liu tan atu atende. Konsultasaun mos tuir husi kompainia ho ema
importantis intemasional. Esbosu Lei hotu hatama iha Website Gabinete Tasi Timor Nian
(www.timorseaoffice.gov.tl/). Fo hatene ba ema importanti intemasional kona ba esbosu ne'ebe iha ona, no
konvida sira atu fo komentariu. Ikus liu, Govemu hasoru malu ho kompainia atu diskuti ninia nesesidadi ho
komentariu. Konsultasaun hirak ne'e jenera komentariu eskrita husi instuisaun intemasional, ONG's ho
Kompainia, hotu-hotu ne'ebe maka hatoo ba publiku, bazeia sujestaun husi ONG's durante soromutu ida
inisiu. Komentariu balu hetan konsiderasaun wainhira finaliza lei.
20.
Institusionaliza programa lejislativu sei suporta prioridadis kona ba Konseilun do
Ministru ho Promove konsultasaun. Tuir (RoP)) Regras kona ha Prosedementu recentemente
modifika ha Konseilu do Ministru (CoM), Gahinete Sekretariu Estadu ha Konseilu do Ministru
(SSCoM) estahelese. programa lejislativu annual ba tinan fiskal ida-idak. Iha tinan fiskla 2006,
ba dala uluk, SSCoM estahelese tiha ona lista ida kona ha politika ho lejislasaun ne'ebe hein atu
aprezenta ha Konseilu do Ministru(CoM) iha programa tinan nian. Lista ne'e hasai ho
konslutasaun ho linas de ministeriu, ho SSCoM halao lmar ida iha prioritizasaun. Ida ne'e pasu
ida ne'ehe importanti, hare ba tinan uluk laiha koordenasaun ho prioritizasaun hanesan ne'e, ho
husi lina ministeriu ne'ebe la dezeinpeina desidi politika saida ho lejislasaun maka atu lori ba
oin. Harii iha pasu ida ne'e SSCoM hele iha hakarak atu dezenvolve lina da guia ba
informasaun, konsultasaun, ho prosedementu esbosu, nebe' e fo atensaun ha iha RoP foun.
21.
Institusionaliza mekanismu ba esbosu lejislativu ho revizaun sei asegura
harmonizasaun iha dezenvolvementu kona ba orgaun lei nian. Diresaun Nasional ha
Avaliasaun Judisial ho Lejislasaun (DNAJL)3, iha Ministeriu Justisa nia laran (MoJ) maka fo
mandate legalmente ba esbosu lejislasaun, no mos atu halao estudu, fo sai opiniaun, ou se lae fo
fomesimentu tekniku iha eshosu lejislasaun. Iha pratika, esbosu lejislativu ne'e rasik jeralmente
akontese iha ministeriu nia laran, dalabarak ho tulun husi konsultores intemasional. Lei
jeralmente suhmete ha DNAJL ha revizaun. Rekoinese nesesidade ha mekanismu ida ne'ebe
klean liu atu asegura konsistensia legal, Govemu mos kria tiha ona Komisaun ida kona ha
3
Dekretu No. 3/2003, Lei Organiku kona ba Ministeriu Justisa, Parte IV, Seksaun. 8.
9
Hairnonizasaun iha SSCoM nia okos atu halo revizaun lei organiku hotu atu asegura katak sira
laiha kontradisaun ba malu ou ba konstituisaun. Desafiu ba komisaun ida ne'e atu asegura katak
lejislasaun importanti, hanesan Lei Organiku ba OIG, hetan revizaun sedu ho la halao ba
periodu estensaun husi prosesu revizaun.
22~
Hare ha ninia medidas ho rekursu legal ne'ehe limitadu, Timor-Leste karik iha
hakarak .atu ko~sidera oinsa atu konsolida eshosu lehislasaun klean liu tan. Agora ne'e
dadaun katik DNAJL hoe SSCoM halimar knar ida iha prosesu esbosu legal. Konsiderasaun
bele fo atu hametin DNAJL ou SSCoM hanesan ajensia sentru ida ba esbosu lejislativu,. duke
delega preparative kana ba lejislasaun largadamente ba lina de ministeriu hanesan pratika
dadaun agora ne'e. Iha sistema ida hanesan ne'e nia okos, politika dezenvolvimento bele
akoi:Ltese iha ministeriu ne'ebe sei, wainhira projetu lejislativu ida hotu tiha ona, aprezenta
politika ba orgaun sentral atu esbosa. Wainhira esbosu lejislasaun prepara tiha ona, ida ne'e bele
haruka fila ·fali· ba ministeriu relevante atu hetan revizaun teknika. Hanesan asistensia teknika
inteinasional kona ba esbosu lejislativu sei presija atu antisipa futuru, aistensia hanesan ne'e
befo hatama iha ajensia sentral ho asistensia teknika ba dezenvolvimento politika ne'ebe
enkaregadu ba ·rninisteriu individual. Distinsaun klaru kona ba politika dezenvolvimento ho
responsabilidadi esbosu lejislativu, ho kriasaun kona estabelesementu mekanismu ida ba esbosu
: lejislativli'ho revizaun, sei kontribui ba harmonizasaun projetu lejislativu husi fati ida ba fatin
·sehik.
·
1
23. ' Hametin revizaun lejislativu ho kapasidadi eshosu husi parlamentu sei hadiak
· kualidadi kona ha lejislasaun maski enlarga partisipasaun sidadaun. Wainhira lei ida
passa .ona husi Konseilu Ministru (CoM),haruka tutan ba Parlamentu ne'ebe Presidenti.
Patlamentu· enkarega ba sira nian ema ida husi komisaun tekniku nain hitu hodi hetan
koilsiderasaun ou hodi tetu. Iha esbosu lei organiku foun nia okos ba Parlamentu, Gabi.nete
Sei:visu Tekriikll ida atu fo servisu esbosu lejislativu, iha sira seluk nia let, maka enviziona. Iha
ona pr6gresu diak balu kona ba prosedementu importanti iha konsiderasaun Parlamentu kona ba
Lei. Hodi halao Regras Prosedmentu ba Konseilu do Ministru (CoM), Govemu
konsistentemente tiha ona submete notas esplanatoria kona ba esbosu lei ne'ebe propoen, guia
ba hadiad debate iha komisaun nia laran no mos rejeita kona ba esbosu lei ne'ebe propoen iha
kazu balu. Mudansa prosedural ida ne'ebe relatoriu komisaun ba plenaria maka so hakerek
hafoin konsultasaun ho Governu no sosiedadi sivil lori ba debate klean liu tan,· inklui fo
amendementu, iha komisaun ho plenaria nia laran.
10
Kaixa 7: Centralizasaun kona ba Esbosu Lejislasaun- Gabinete Konseilu Parlamentaria iha Nova
Zelandia
Iha nasaun barak esbosu kona ba lejislasaun maka responsabilidadi especialista unidadi legal ida, duke
halo direitamente husi Ministerius ou Departamentus. Aproximasaun ida ne'e lori hamutuk iha fatin ida
funsionariu ho abilidadis especial ho peritus atu esbosa lei ne'ebe maka simples, ekspresa ho klaramente,
konsistenti ho lejislasaun sira seluk ne'ebe iha ona efeitu, ho lei fundamental ne'ebe maka respeita hanesan
konstituisaun ou obrigasaun direitu umanu.
Iha Nova Zelandia pur ezemplu, Gabinete Konseilu Parlamentaria (PCO) maka Gabinete Statuto ida
husi Parlamentu ne' ebe responsabel ba esbosu lej islasaun. Nia mos responsabel ba halo lei ne' ebe iha asesu ·
ba publiku. PCO esbosa lejislasaun Govemu ba introdusaun husi Parlamentu, Nia fo hatene kona ba
problemas legais ho amendementu esbosu wainhira lei debate kona ba ho hetan konsiderasaun husi
Parlamentu. Ne'e mos esbosa esbosu lei ne'ebe propoen membrus nian iha diresaun ba advogadu jeral iha
kazu sira ne'ebe iha neba iha probailidadi aas tebes katak esbosu lei ne'ebe propoen sei simu apoio
sufisiente iha Parlamentu atu sai Lei. PCO mos fo akonseilamentu esbosu lejislativu ba sira ne'ebe
promove kona Esbosu Lei Pribadu dan Esbosu Lei Lokal.
Aumentan tan: PCO esbosa lei subsidiariu hanesan Regulamentu Statuto. Iha Regulamento Nova
Zelandia nian jeralmente 'koalia kona ba implementasaun detalla Akta Parlament:u, no ne'e importante
tamba dalabarak ida ne'e liu husi sira maka lei sira direitamente aplika ba individual sira ho organizasaun
sira iha sosiedadi. Esbosu Regulamentu kualidadi aas bele so sai hanesan desafiu iha esbosu lei.
1
24.
Oportunidadi. ho ·mekanismu ha konsultasaun bele harii iha prosesu politika nia
laran, permite ministeriu sektorial atu kontinua atu lidera kona ha dezenvolvimento
politika estahelese instrumentu ha konsultasaun. Ministeriu saudi ho edukasaun dezeinpeina
diak iha lideransa dezenvolvimento politika iha sira nia setor ho setor grupo de trabailu mos
estabelese tiha ona areas barak. Ida ne'e bele ekspande atu inklui sosiedadi sivil atu tau matan ba
prosesu politika, halao konsultasaun enlargadu ho apropriadu, ho monitoriza no avalia
implementasaun politika. Nune'e mos sosiedadi sivil, grupo de trabailu bele konsulta setor
espesialistas, partikularmente sira ne'ebe afeita husi politika ida nebe' e iha, ho funsionariu
puibliku. Ideias nebe?e .hetan liuhusi monitorizasaun ho avaliasaun husi gurpu de trabailu
hanesan ne'e bele fomese diak ba prosesu dezenvolvimento politika, ho tempu hanesan fo baze
dia atu halo diak servisu ne'ebe fomese/ hatoo.
•
•
•
•
Kaixa 8: Asaun Sujere
Hasai diretiva ida husi Konseilu do Ministru kona ba rekomendasaun. sekuensia preparativu politika,
inklui konsultasaun, ho fo informasaun regular kona ba prioridadis ba esbosu lei
Kria sentru ida ba unidadi esbosu lejislativu ho mekanismu esbosu lei seluk ne'ebe apropriadu
Desiminia ba publiku esblosu lejislasaun submete ba Paralamentu
Inklui ou inklui sosiedadi sivil iha setor grupo trabailu.
Harii Servisu Publiku ida Responsivu ho Akuntabel
25.
Harii Servisu Puhliku ida nehe'e maka akuntahel, Responsivu, orienta ha servisu
no livre husi korupsaun maka aliserse ida ha governasaun diak. Passa iha Junho 2004,
Statuto Servisu Sivil ho kodigu etiku hirak ne'ebe maka akompaina ho prosedementus
disiplinaria estabelese enkuadramentu ba servisu publiku ida ne'ebe honestu ho responsabel.
Apoia lejislasaun ho regulamentu ne'ebe maka sei hein katak sei klarifika direitu ho obrigasaun
funsionariu publiku no kria enkuadramentu integridadi ida ne'ebe makaas, proibidu atu simu
enkomendasaun, no defini limites kona ba atividadi politika ne'ebe bele simu. Mos importanti
hanesan katak dezenvolvimento orgaun funsionariu profesional ida,, nakonu ho "espiritu korps
nian" ida, ne'ebe maka determina atu servisu makaas be enterse publiku. Oras ne'e dadaun,
relatoriu kona ba absentismu/falta no faila atu tuir standard presensa, puntualidadi ho oras
servisu halekar ho justamente. Liu-liu, administrasaun sentralizasaun aas tebes, ho desizaun
barak haruka ba nivel Ministeriu ou haruka ba primeiro Ministro. Au mesmu tempu
11
centralizasaun kompriende hasoru kapasidadi limitadu ho tauk atu superviziona, ne'e mos bele
. blokeia dezenvolvimento kona ba kapasidadi ho responsabilidadi, kria posponde naruk, prevene
Ministru sira atu halimar sira nia lmar propriu, no hamosu influensa politika iha desizaun
. administrativu .. Menus centralizasaun iha hola desizaun, akompaina ho monitorizasaun ida
ne'ebe efetivu ho proteze, sei lori dezeinpeinu forti. Ministeriu Saudi halo tiha ona progresu ida
menciona hodi kria limites ho indikadores ba rezultadu hasoru funsionariu ida ne'ebe iha nivel
hotu bele sai akuntabel. Sei diak liu ba Govemu atu konsidera modelu bazeia ba rezultadu husi
Ministeriu .Saudi bele adota iha areas seluk kona ba administrasaun publiku (Kaixa 9).
Kaixa 9: Akuntabilidadi iha Ministeriu Saudi nian
. Ministeriu Saudi iha susesu tiha ona fo poder no enkoraja akuntabilidadi ninia funsionariu iha teritoriu
.tomak liuhusi unidadi instrumentu jestaun save. Dala uluk, ministeriu iha politika ida klaru ne'ebe fokus
hodi hadiak tratamentu ba inan ho labarik sira. Daruak, planeamentu ho orsamentu atu alkansa objetivu
hirak ne'e hahu iha nivel subdistritu no lao too ba nivel nasional. Datoluk, unidadi kiik ida kona ba
indikadores (hare iha okos), konsistenti ho objetivu Ministeriu nian, maka sukat iha sistema nivel hotu. Ba
dala at, Ministeriu halao soromutu jestaun mensalmente ho reprezentativu Saudi nian iha distritu, no sira
tuir mai halo soromutu ho sira nia funsionariu iha subdistritu atu monitoriza progresu ho diskuti problemas
ne'.ebe mosu. Instrumentus hirak ne'e permite ministeriu atu fokus ba rezultadu ne'ebe importante, no atu
. identifika ho rezolve problemas. Ministeriu hakarak atu asosia komunitaria besik liu ba prosesu ida ne'e.
·'•
'
'.
.•.
D1stritu
'·
'1,-
Aileu
Ainaro
Baucau
Bobonaro
Covalima
Dili
· Ennera
Lautem
Liquica
Manatutu
Manufahe
Oecussi ·
Viqueque ·
NATIONAL
Source: Minist
'
Pasiente ihaliur
ne' 1,:be vizita per
capita
(OPD) ··
%-.
Kobertura Servisu
Matemidadi
(ateride husi Parteira)
%
Kobertura
Sarampu
<l
%
.Iha Asesu ba
fasilidadi
Saudi
%'
1.46
15
19
18
15
33
42
13
20
20
29
19
3
20
22
32
21
37
25
29
18
31
36
39
56
25
91
94
68
94
85
100
8
78
23
27
25
80
.72
1.17
.99
1.47
1.97
.. 81
1.44
.97
1.52
1.19
0.35
1.95
1.29
96
12
87
97
93
of Health, Quarter! Re ort for Janum to March 2005
26.
Nune'e mos ba mekanismu akuntabilidadi tradisional husi leten ba kraik, hanesan
instituisaun ne'ebe superviziona ho kontrolu internu, kualidadi kona ba governasaun no
fornese servisu bele siginifikamente halo diak liuhusi fokus ida komplementaria kona ba
istrutura partisipasaun husi okos, informasaun ho, iha kazu balu, responsabilidadi ba
servisu. Wainhira fundu publiku maka gastus sala, ordinariamente sidadaun sira maka lakon liu
liuhusi deteriorizasaun kona ba servisu publiku ho efeitu ladiak ba kresementu ekonomiku.
Wainhira konsulta ho informa kona ba osan hira maka iha ba servisu lokal, When consulted and
informed about how much money is available for local services, sira ne'ebe uza ho grupo
enteresantes bele asiste Govemu atu optirniza alokasaun ho hare'e/check fundu pubilku ne'ebe
, uza. Iha kontestu ida ne'e, bele menciona katak Orsamento Timor-Leste's ba TF 2006 detalla
liu duke iha pasadu iha area kona ba gastus kapital. Ida ne'e sei fasilita monitorizasaun akuradu
liu ho, indireitamente, akuntabilidadi bot. Grupo sidadaun hanesan atu sai vijilante iha
12
um
monitorizasaun presensa funsionariu ho
kona ba fundus, kualidadi eskola nian, tratamentu
mediku ne'ebe iha ou fomesimentu be'e ne'ebe segum, tamba sira nia kualidadi moris rasikiha
perigu nia laran. Esperiensia intemasional hatudu katak simu opiniaun komunitaria no tau
informasaun, autoridadi hola desizaun, no mos rekursu finanseiras iha sidadaun lokal nia liman
bele konsiderabelmente hadiak efisiensia ho efetividadi kona ba gastus publiku naran katak
mantein nafatin medida segum. Pur ezemplu, iha Bangalore, India, no mos iha Malawi ho iha
Filipinas, kartaun relatoriu komunitaria hamosu ona konsientizasaun publiku kona ba kualidadi
servisu Govemu nian ho fo Govemu respetivu ho opiniaun spesifika iha area sira ne'ebe presija
ameiloramentu. Gvemasaun lokal iha Bolivia hadiak tiha ona hodi superviziona komisaun,
ne 'ebe sidadaun monitoriza dezeinpeinu gastus publiku ho partisipa iha tomada de desizaun iha
govemu lokal.Iha Porto Alegre, Brazil, servisu publiku fomese diak tiha ona iha parte largadu
tamba partisipasaun sidadadun ne'ebe signifikante iha prosesu orsamentu. ONG's mos bele sai
hanesan intermediriu ne'ebe efetivu iha ameiloramentu servisu govemu nian.
27.
Puhlika ho halekar informasaun maka save atu enkoraja involvementu puhliku iha
promosaun akuntahilidadi iha servisu puhliku. Iha Uganda, survey halao iha inisiu de 1990
atu tuir gastus edukasaun husi govemu sentral ba iha nivel eskola detrmina katak oituan liu duke
20 pursentu husi kontribuisaun kaptiva kada estudante too ba eskola ne'ebe maka sira intende.
Informasaun ne'e, halekar liuhusi emisora radiu publiku, eskola ho parenti sira atu husu
fomseimentu servisu diak ho akuntabilidadi husi ofisiais publiku. No mos fo motivasaun ba
Govemu atu kaer naukten ho hametin prosedementu gasta osan nian, ho rezultadu katak liu 90
pursentu kona ba fundu ne'ebe aloka agora ne'e hetan nia tarjetu. Rekoinese valor kona ba
transparansia, Govemu Timar Leste hadiak tiha ona ninia diseminasaun kona ba infonnasaun
liuhusi website. Too agora-Govemu ho lina ministerius barak iha website hanesan mos Gabinete
Inspetor Jeral, enkoraja informasaun publiku ida ne' ebe diak ne'ebe ema bele fiar liu tan kona ba
saida maka sira halo ho sira nia naran ho sira nia rekursu.- Partikularmente importanti maka
website ba Diresaun Mina, Gas, ho Enerjia no mos transparansia fatin Petroleu ne'ebe fo
informasaun kona ba produtu petroleu nian.
28.
Timor-Leste hele mos hakarak atu kontinua sira nian esforsu atu hetan dalan
efetivu kona ha desiminsaun informasaun puhliku. Uza radio komunitaria prova tiha ona atu
sai mekanismu ida husi okos ba leten iha Timor-Leste. Wainhira residensia suco ida deskobre
katak dezenvolvimento komisaun trezoreim ida uza sala fundus maka intende atu uza ba
publiku, sira too de hatoo nia resposta ho deskulpa ba membms komunitaria ne'ebe maka nia
bosok tiha ona ba. Maibe, efetividadi sistema ida ne'e hetan desafiu husi fundu ne'ebe limitadu
ba manutensaun fasilidadi radio komunitaria. Mekanismu ba transparansia ho monitroizasaun
sidadania bele inklui poste sinal ekspande kona ba saida maka servisu publiku iha ho bainhira
maka sira livre husi selu, desimina infonnasaun iha jornal kona ba Soromutu Konseilu Ministrn
semana-semana ho Publikasaun Nasional iha lingua nasional ma, halo Publikasaun Nasional,
Livru Orsamentu ho Relatoriu Ezekusaun Orsamentu Trimestral ne'ebe iha distritu-distritu,
enkoraja komentariu sidadaun kona ba desizaun Govemu liuhusi komunitaria, ho servisu atu
harii kapasidadi husi sidadaun local atu partisipa iha monitorizasaun gastus.
29.
Kualidadi kona ha governasaun ho efisiensia fornesimentu servisu liuhusi
involvimentu sidadaun hele hadiak klean liu tan husi devolusaun kona ha tomada de
desizaun ho autoridadi jestaun rekursu ha komunitaria lokal. Involve sidadaun lokal iha
desizaun kona ba oinsa atu gasta rekursu publiku bele fokus gasta lolos ba nesesidadi sidadaun
ho ninia preferensia. Delega desizaun ne'ebe bola ba nivel fomesimentu servisu bele reduz risku
kona ba kaptura adrninistrativu. Iha Timor-Leste, Projetu fo Poder ba Komunitaria (CEP)
estabelese presedente ida ba fundu uza ba bloku komunitaria atu muda autoridade ne' ebe halao
ba iha nivel lokal. Maibe, difikuldadis iha implementasaun programa fo tiha ona lisaun kona ba
13
· ligasaun besik entre mekanismu partisipasaun komunidadi ho sistema Governasaun. Bazeia ba
esperiensia ida ne'e, kazu forte ida bele halo - husi perspetiva karik kona ba halo ho efisiensia
ho akuntabilidadi - atu kontinua CEP ho sistema ida ne'ebe efisiente liu kona ba fundu ba bloku
ne'ebe integra iha Orsamentu Governu, Sistema trezureiru ho administrasaun governu lokal. Too
oras ne'e dadaun, iha 2005 Governu lansa Projetu Pilotu ida iha Distritu Bobonaro, fo fundu
dezenvolvimento local direitamente ba komunitaria. USD 192,000 hatama ona iha orsamentu ba
atividadi husi fatin ida ba fatin seluk iha subdistritu nen Distritu Bobonaro ba TF 2006, ho
inisiativa ida ne'e hein katak atu estende ba Distritu Lautem ba TF 2007. Similarmente, UN
Habitat ho Banku Mundial apoio inisiativa iha Minsteriu Obras Publiku maka pilotu helajestaun
kona ba fundus kiik direitamente ba komuniatria urbanu ne'ebe kiak. Iha setor edukasaun,
UNICEF ho Ministeriu Eduksaun ho Kultura pilotiza programa fundu bloku ida iha eskola hitu.
Tamba menus iha sistema pagamentu desentralizadu, pilotu la kontinua; maibe iha diretor
eskolar balu maka tuir treinamentu iha akuntabilidade bazika.Dezenvolvimento kona ba skema
fundu ba bolku ida maka politika ida prioritariu ba edukasaun primaria, ho hein katak
Asosiasaun Profesor Inan Aman ho Konseilu Eskola sei halimar knar ida iha jestaun rekursu.
Kapasidadi limitadu laiha implikasaun katak delega autoridadi sei lori ba redusaun ida iha
akuntabilidadi. Esperiensia internasional hatudu katak akuntabilidadi bele hametin, laos halo
fraku; ho involvementu bot husi orgaun reprezentativu supervizaun besik ba nivel kampu,
hanesan Asosiasaun Profesor Inan Aman ho Komisaun Jestaun Saudi. Ho tempu hanesan,
akuntabilidadi ba sentru tenki mantein.
•
•
•
•
•
•
•
Kaixa 10: Asaun Sujere
· Espande distritu ho aproximasaun bazeia ba rezultadu ba setores hotu
Halao Survei Dalan Gastus Publiku
Publika Publikasaun Nasional iha lian Tetum
Halo Livm Orsamentu, Relatoriu Trimestral Ezekusan Orsamentu ho Publikasaun Nasional ne'ebe iha
distritu iha lian nasional ma
Desimina infonnasaun iha jomal kona ba Soromutu Konseilu do Ministm iha lian nasional
. Espande pilotizasaun kona ba fundu dezenvovimento lokal
Hametin mekanismu atu desimina infonnasaun ho promove involvementu sidadun, hanesan asosiasaun
'professor innan aman
Hamelin Kontrolu Internal
30.
Gabinete Inspetor Jeral nian halo kontribuisaun signifikante ba integridadi,
fransparansia ho akuntabilidadi. Kria iha tinan 2000 iha administrasaun transisaun nia okos,
OIG agora hela iha Gabinete Primeiro Ministro nian. OIG halao investigasaun ho revizaun
especial atu .nune'e deteksi sala ne'ebe halo ho promove pratikas ne'ebe diak iha operasaun
Governu nian. Ho konsiente husi Primeiro Ministro nian, OIG bele halao investigasaun
responde ba r.ekerementu husi Parlamentu, Presidenti, Primeiro Ministro, Ministru, ho sidadaun.
Funsionario 13 ne'ebe inklui inspetores sira ho auditores, Inspetor Jeral, ho Sub Inspetor Jeral,
posisaun ida ne'ebe agora mamuk hela. OIG investiga alegasaun ho submete relatoriu ho
rekomendasaun ba asaun administrative ou prosekusaun ba Primeiro Ministro, ne'ebe bele
haruka sira ba ajensias relevante ou Prokurador Jeral. Investigasaun OIG ba iha uza kareta
Governu ba atividadi pribadu rezulta iha mudansa regras, lori ba kontrola ida ne'ebe makaas ba
kareta ne'ebe uza ho redusaun ida vizibel ho lolos kona ba uza ba propozitu pribadu.
Investigasaun ba uza kuitansi/fatura gasolina nian ho uza fatura ne'ebe la los kona ba gasolina
lori ona ba sistema fatura foun ida ho kontrola makaas. Iha numeru kazu, OIG hetan tiha ona
evidensia sertifika ba investigasaun kriminal, ho Primeiro Ministro haruka kazu hirak ne'e ba
Gabinete prokurador Jeral. Ida agora ona ba Tribunal. Maski nune'e OIG la monitoriza
14
implementasaun kona nin ia rekomendasaun, maibe membru funsionariu ne'ebe aumenta recente
ba divizaun kona ba Medidas Koretivas bele ajuda atu remedia/fo aimoruk ba omisaun ida ne'e.
31.
Gabinete Inspetor Jeral ativu tiha ona iha promosaun transparansia ho medidas
anti-korupsaun Iiuhusi edukasaun. OIG halao tiha ona kampaina informasaun publiku iha
distritu hot-hotu kona ba korupsaun no oinsa bele kombate ida ne'e. Kampaina inklui fahe
kuadru ho informasaun kona ba korupsaun, nepotismu, collution, ho suborno ho. instrusaun
kona ba oinsa halo rekezita ida ba iha OIG. Kampaina sira hanesaµ ne'e mos bele informa lolos
ba sidadaun importanti teb-tebes atu kombate korupsaun. Inspetor Jeral mos fo nia diskursu
kona ba anti-korupsaun ho enterese de konflitu nian ba funsionariu publiku iha Eskola
Administrasaun Publika Nasional (INAP), ho halo konferensia rua kona ba " Transparansia ho
Akuntabilidadi" iha Novenibru 2003 ho Maiu 2004. Lansamentu website foin dadauk liu ba OIG
nian, inklui publikasaun sumariu relatoriu investigasaun, maka pasu importanti ida atu halo
klean liu transparansia no aumenta tiha ona kredibilidadi OIG nian ho governu em jeral
(www .inspeccaogeral.gov. tl).
Harii iha progresu hirak ne'e nia leten, kredibilidadi ho efetividadi OIG nian bele
32.
sai hametin klean liu tan. Pasajen kona ba Lei Organiku OIG nian sei aumenta independensia
iha ninia operasaun, kapasita nia atu halao inspesaun ministeriu, ho kontinua kona ba
implementasaun ba ninia rekomendasaun. Regulamentus ne'ebeh implementa katak sei hametin
Lei Organiku s.ei permite OIG atu kria ligasaun ho inspetores iha ministeriu hot-hotu, asegura
standard inspesaun ho invesigasaun konsistenti iha administrasau hot-hotu. Tuir pratikka ne'ebe
diak liu, Gabinete bele iha hakarak atu defini ninia programa servisu nian independentemente,
maski husi tempu ba tempu Gabinete bele husu atu halao investigasaun ida special kona ba
problemas partikulares ba Primeiro Ministro ho Minsteru seluk. Normal ba rekomendasaun husi
OIG tenki iha asaun ba husi Ezekutivo, lei ne' ebe klaru kapasita referral husi kazu kriminal
ne'ebe potensial ba direitamente ba Prokurador Jeral sei aumenta efetividadi ba Gabinete. Too
agora Primeiro Ministro fo tiha ona lisensa referral nian depende ba kazu, maibe sistema ida
konaba. referral direita ba Prokurador Jeral sei aranja hodi halo didiak referral ba Prokurador
Jeral bele formaliza ho diak. Ida ne'e sei permite publiku atu verifika konsistensia kona ba
prosedenientus ho· asaun, prevene persepsaun seletivu kona ba aplikasaun regras ou standar
duplu, ho konfirma katak ema hot-hotu sujeita ba lei, la relasiona ba ranku. Relatoriu
kompriensiva kona ba atividadis ne'ebe halao ho rekomenadasaun ne'ebe halo haruka mensajen
ida makaas ba publiku katak administrasaun fraku, pratika ladiak ho korupsaun sei la hetan
toleransia, hodi demonstra/hatudu akuntabiiidadi, transparansia, responsividadi iha prosesu
investigasaun.
33.
Ministeriu Planeamentu ho finansas iha Unidadi Auditu Internal ne'ebe relata ha
iha Sefi Trezureiru. Ida ne'e funsionamentu jestaun internu ne'ebe koko efetividadi, ho halo
tuir sistema ho prosedementu, ho relata ba jestaun apropriadu. Unidadi Auditu Interna iha Planu
Trabailu Anual ida ho halao auditu kuandu iha husu husi ministeriu, hanesan rezultadu ida
ne'ebe kazu balu refere ona ba prosekusaun. Unidadi mos halo tiha ona lansamentu auditu ida
ba Governu hotu ninia gabinete finansas iha distritu. Avaliasaun recente ida husi Ministeriu
Planeamentu ho Finansas hatudu katak sei importanti tebes atu .halo auditu internal regularmente
iha Ministeriu tomak ho administrasaun, hahu husi funsionamentu prokuramentu.
Partikularmente, sei diakliu ba Ministeriu atu asegura katak ninia operasaun hotu sujeita ba
auditu internal ho halo relatoriu ba iha nivel jestaun ida ne'ebe aas. Depende ba too ona iha
ne' ebe auditu internal estabelese tiha ona iha ministeriu seluk, Funsionamentu Auditu internal
ministeriu nian bele ajuda sira, fokus partikularmenet iha fatin ne'ebe ho perigu aas.
15
. 34.
Inspetores nivel ajensia atu asegura tuir regulamentu administrativu sei hametin
jestaun ho dezeinpeinu. Maski OIG kobre operasaun Governu hotu-hotu, responsabilidadi ba
jestaun internal espesifika ho sistema kontrola maka delega ba ministeriu ida-idak. Monitoriza
aplikasaun kona ba regulamentu administrativu ho sistema jestaun internal bele hametin liuhusi
funsionamentu inspesaun internal. Habituadamente ajensias governu hot-hotu iha gabinete
kontrola internal, maibe ho ninia medidas kiik, Timor-Leste bele hakarak atu laia funsionamentu
kontrola internal espesializadu so iha ministeriu sira ne'ebe bot. Iha 2004, tuir ninia Lei
Organiku, Ministeriu Interior (MoI) estabelese gabinete Inspesaun Ida ho mandate ida atu halao
.inspesaun ho auditu, kria sistema ida ba keixas publiku ho propoen ameiloramentu iha servisu.
Forsa policia, ne'ebe iha Ministeriu Interior(MoI) nia okos iha tiha ona ninia mekanismu keixa
nian rasik, maibe gabinete inspesaun halao hanesan orgaun revizaun disiplinaria ba policia.
· Ministeriu saudi. iha inspetor ida atu fo kontrola internal iha buat hirak hanesan finansas ho
.rekursu umanu, ne'ebe kolabora ho OIG atu investiga kazu korupsaun involve ofisial Saudi
distritu ida ne'ebe agora lao ona ba tribunal. Inspetor eskola hatudu tiha ona ho sai parte
funsionariu iha gabinete sira iha distritu. Setor Inspektorat hirak ne'e bele kontribui atu enkoraja
orientasaun servisu ida ho servisu sivil akuntabel, ho atu reduz faltas/absentismu. Sira mos bele
fo vehikulu ida ba sidadaun atu halo monitorizasaun, pur ezemplu, soromutu mensalmente iha
capital distritu ida-idak atu relata ba komunitaria iha SP-tor dezeinpeinu.
•
•
Kaixa 11: Asaun Sujere
Submete Lei Organika Gabinete husi Gabinete Inspetor Jeral ba Parlamentu to Parliament
'Hanaruk funsionamentu kona ba auditu internal iha Ministeriu Planeamentu ho Finansas ultrapassa
Terzureiru, ho kobertura kona Prokuramentiu hanesan prioridadi inisial
Tau ha iha Fatin Auditu ho Supervizaun Independenti_
· 35.
Timor-Leste nia melknaismu supervizaun independenti, gabinete Provedor de
Direitos H umanos e Justica, loke ninia odamatan iha Marsu 2006. Tuir promulgasaun Lei
Organikll ba Gabinete Provedoria iha Abril 2004, Provedor hili husi Parlamentu iha inisiu de
2005. Provedor ho lalais nomeia ninia vise nain rua, ba direitos Humanos ho anti-korupsaun
respetivamente. Rekrutamentu funsionariu ba gabinete atu besik kompletu ona, ho Provedor
·h~lao tiha, ona kampaina edukasaun ida iha distritus iha Dili. Tuir artigu 27 husi Konstituisaun
tin:l,or Leste, Gabinete Provedoria sei funsiona hanesan Provedor ho Komisaun Direitos
Humano: Mandatu Provedor kobre luta hasoru korupsaun, promove govemasaun diak ho regras
lei, 4 p.roteze direitos humano, ho restaura violasaun ho injustisa. Provedor nomeia husi ho hatan
ba Parlamentu ho sei halao investigasaun hodi responde ha keixas husi publiku ou rekere husi
Governu. Provedor bele halo rekomendasaun iha relatoriu ida ba entidadi afeitadu.
Reko.mendasaun Provedor nian laiha apoio husi sansaun legal ,maibe inklui referral husi buat
ne'ebe fo ba iha Prokurador Jeral. Provedor mos iha mandatu ida atu halo mediasi ho konsiliasi
entre kesar nain ho ajensia afeitadu. Lejislasaun stipula katak Provedor sei fo hatene publiku
i:mne' e komponente maioria husi atividadi Provedor nian sei sai programa publiku ho
promosaun direitos humano ho governasaun diak.
4
The Provedor is planning to agree Memoranda of Understanding with, the Prosecutor General, OIG, Police and
other relevant agencies with the aim of establishing close communication and coordination among them and avoid
duplication of work. It will also be helpful to define corruption cases as distinct from cases of administrative
malpractice and purely criminal cases not involving corruption. The OIG and Prosecutor General will need to
notify the Provedor of all cases in their purview which appear to involve corruption so that the Provedor can
determine whether to take them over.
16
36.
Estahelesimentu kona ha Gal:iinete Provedoria konstitui komitmentu ida klaru ho
signifikante ha integridadi ho transparansia iha governasaun, maihe ninia efetividadi
depende ha fatores .harak. Nasaun barak maka agora iha gabinete ba Provedor, komisaun
direitos Humanos, ou kombinasaun rua ne'e. Esperiensia hatudu katak susesu entidadis hirak
ne'e depende ba apoio politiku, rekursu adekuadu, persepsaun publiku, kompetensia
funsionamentu, ho oinsa sira ne' e tama · ba iha sistema tomak kona ba regulasaun
administrasaun. 5 Faktu katak provedor maka konstitusionalmente hetan mandatu hametin
gabinete, maibe indpendensia gabinete nian sei hametin klean liu tan karik ninia orsamento foti
diretamente husi Parlamento, ou se lae proteze, ho gabinete iha tiha ona asesu ba fundu ba
operasaun loron-loron, liuhusi kontas impresta ida. Nivel funsionariu maka limitadu klean liu.
Provedor sei presija funsionariu ho kualifikasaun diak sufisiente atu bele hatoo investigasaun
diak ho akuradu, ho tempu hanesan divulga informasaun. Ida ne'e sei partikularmente lao
wainhira Provedor asumi knar ida ne'ebe largadu, purezemeplu, superviziona servisu militar.
Fokus ba esforsu supervizaun polisia nian iha asistensia Provedoria nia okos sei efesiente liu
aumenta polisia ketak ida atu hanesan orgaun supervizaunmaibe sei presija aumenta rekursu
umanu ho finansas ba Provedoria. Orsamentu hp nivel funsionariu sei presija atu aumenta
wainhira nivel nesesidadi ba servisu gabinete nian sai klaru .
37.
Kriasaun kona ha orgaun supervizaun indpendenti atu asegura profesionalismu ho
akuntahilidadi iha parte forsa seguransa nia sei sai desafiu ida ha save governansa.
"Dezenvolve forsa polisia, defesa non-partisan ho efetivu no profesional.. ." maka objetivu ida
hakerek .iha PDN. Seguransa intema ho estema kompriende katak sei sai atnesaun kontinua iha
nivel komunitaria. Displina ho profesionalismu iha parte servisu militar nian maka importante
atu fomes seguransa, halao regras lei, mantein relasaun diak entre militar ho polisia, ho hetan
fiar husi publiku ba forsas armadas. Buat diak ne'ebe hetan bele halo estebelese relasaun diak
entre forsas armadas ho komunitaria sei lakon lalais karik iha persepsaun ida ba impunidadi ba
sira ne'ebe halo violasaun kriminal ou disiplinaria. Evidensia ne'ebe mosu mai kona ba kondutu
la profesional fo importansia ba nesesidadi kona ba orgaun supervizaun independenti ba forsas
armadas, nune'e mos dezenvolvimento kona ba kapasidadi adekuadu ba jestaun sivil sira nia
kona ba forsa defesa.
38.
Maski iha progresu diak iha institusionalizasaun kona ha sistema disiplinaria ha
servisu polisia, ida ne'e hele hametin klean liu tan hodi artikula knar ho klaru liu. Polisia
Nasional Timor Leste (PNTL) iha Ministeriu Interior nia okos. Tuir Lei Ortganiku PNTL,
Etika Profesional ho Unidadi.Deontolojia (PEDU) fomese mekanismu keixa ida ba publiku ho
halao investigasaun. Violasaun kiik kona ba disiplina rezolve iha distritu laran, maibe violasaun
todan refere ba PEDU. Ne'ebe revizaun disiplinaria ho apelo maka atensaun, iha
ambiguidadi/konfuzaun balu, iha buat bou sae malu entre Inspektorat, estabelese husi Lei
Organiku ba Ministeriu Interior, ho Konseilu Superior Polisia, ho mandate husi Lei Organiku
PNTL sai orgaun detem1inante final kona ba keixas polisia nian. Revizaun disiplinaria ho
supervizaun ba PNTL sei hametin husi klarifikasaun kona ba knar orgaun hirak ne'e, idealmente
wainhira regras ho prosedimentu ba orgaun rua maka dezenvolve Protokolu ba interasaun ho
Gabinete Provedoria . sei mos presija atu dezenvolve. Klarifikasaun kona lina autoridadi
operasional entre ofisial sivil iha Ministeriu ho strutura konadu PNTL sei hametin independensia
forsa polisia. Forsas armadas, Falintil-Timor-Leste Forsa Defesa, dezenvolve tiha ona kodigu
disiplina internal ida, maibe ida ne'e tenki hetan aprovasaun husi Ministeriu Defesa nian.
Enkorajadamente, maibe, iha ona investigasaun hp audensia iha violensia balu kona ba disiplina.
Temporariamente, Gabinete Provedoria fornese supervizaun estemu deit ba forsa seguransa.
5
World Bank, Using an Ombudsman to Oversee Public Officials, PREM Note No. 19, April 1999.
17
Konsiderasaun bele fo atu estbelese komisaun revizaun independente ida ba: keixa polisia nian,
no mos hametin Knar supervizaun Parlamento relasiona ba forsa seguransa.
_. 39. : Asegura independensia kona ba auditu kontas governu nian maka importanti atu
hadiak governasaun. Konstituisan Timor Leste nian designa funsaun kona ba auditu estemu ba
iha Administrativu Aas, Taxa ho Tribunal Auditu. Hanesan medida provizoria, Ministeriu
Planeamentu ho Finansas kontratu knar ba iha kompainia auditu pribadu estemal ida, ne'ebe
depois auditu ·relata ho surat jestaun nian submete ba Ezekutivu, depoius ba Parlamento .
. Temporariamente kontratu. labele evita iha kurtu prazu ho prazu mediu, kontraktu husi
Ministeriu iha frakeza seriu/todan. Ida ne'e kria konflitu enterese hanesan auditu hetan selu ba
.entidadi ida ne'ebe halao auidtu ba, ho laiha check independente kona ba ambitu ho akurasia
auditu nian. Nia mos la kontribui atu harii instituisaun lokal ba auditu estemu. Rekoinese katak
estabelesimentu husi Administrativu Aas, Taxa ho Tribunal Auditu boleh lori tinan balu,
aranjamentu agora halo hela atu transfere responsabilidadi kontratu kona ba auditu estemu husi
MoPF ba iha Tribunal de Apelo (CoA). Too iha kapasidadi auditu independenti dezenvolve,
CoA sei presija apoio servisu atu tulun maneiza kontratu ho interpreta rezultadu auditu nian.
Estudu atu sumariza aranj amentu nesesaria ba transfer ho harii kapasidadi subsequente maka
planeia ba . 2006. CoA inkorpora tiha ona nesesidadi futuru Administrativu Aas, Taxa ho
Tribunal Auditu ba iha ninia planeamentu rekursu umanu ba tempu naruk.
Kaixa 12: Asaun Sujere
Asegur·a fimdu adekuadu husi Gabinete Provedoria ho orsamentu aprova diretamenete husi Parlamento
Publika ho hatama relatoriu annual Provedor nian ba Parlamento
Estabelese funsionamentu auditu independenti ida ne'ebe kredibel iha Tribunal de Apelo nia okos,
.. postponed kriasaun Administrativu Aas, Taxa ho Tribunal Auditu
• Estabelese mekanismu ba koordenasaun entre Ministeriu Interior, PNTL, ho Gabinete Provedoria
• Kria komisaun revizaun independenti ba keixa polisia nian.
•
•
•
Hadiak Asesu ba Justisa
40. . . Konstituisaun Timor-Leste estabelese indpendensia kona ba tribunal ho judisiariu
ho enkuadramentu ida atu proteze idependensia ne'e. Nune'e mos tribunal ho servisu
prosekusaun ida, konstituisan fo atensaun ba orgaun suprvizaun indpendenti rua - Konseilu
Superior ba Judisiariu ho Konseilu Superior ba Prosekusaun Publiku. Konstituisaun fomese
. seguransa klean liu tan ba independensia iha nomeasaun presidenti nian ba Prokurador Jeral ho
· Presidenti Tribunal Supremu. Hanesan hakerek iha Konstituisaun, Prokurador Jeral halo tiha ona
· Relatoriu Anual ba Parlamento. Ministeriu Justisa determina diresan politika tomak ba setor,
halao Sentru Treinamentu Judisial, iha responsabilidadi ba peskija lejislativu ho esbosu, ho
administra servisu prizaun ho servisu defesa.
41.
Konstituisaun estabelse sistema tribunal ida kona ba fornesimentu justisa.
Tribunal enviziona husi konstituisaun inklui Tribunal Supremu ba Justisa ho Tribunal Judisial
sira seluk, Administrasaun/J estaun Aas, Taxa ho Tribunal auditu, :ho Tribunal Militar.
Konstituisaun mos fomese ba estabelesimento Tribunal Maritimu ho Tribunal Negosiasaun
ne'ebe posibel. Too agora tribunal distritu iha Dili, Baucau, Suai, ho Oecusse enclave, nune'e
mos Tribunal de Apela, estabelese tiha ona. Tuir aranjamentu transisional fornese ba iha
Konstituisaun, Tribunal de Apela asumi tiha ona funsaun Tribunal Supremu, hein too kapasidadi
nasional sufisiente ba funsionariu tribunal supreme ida. Tirbunal Distritu Dili uluk inklui iha
Panel Spesial ba Kazu todan, maibe orgaun dissolve tiha iha 20 de Maio 2005 ho partida
UNMISET nian. Sira barak ne'ebe akuza tamba krime todan seidauk hetan prosekusaun, maibe
18
detensaun resente numeru balu husi individual akuzadu ne'ebe fila fali mai Timor Leste hatudu
katak tribunal sei kontinua atu rona kazu sira hanesan ne'e.
42.
Tamba restaurasaun independensia iha progresu iha areas balu kona ba sistema
justisa. Gabinete Prokurador Jeral (OPG) ho Servisu Defesa Publiku dezenvolve tiha ona
personalia bazika ho sistema jestaun kazu. Tribunal ho prosekusaun hahu tiha ona produz
statistika, ne'ebe planu Ministeriu Justisa (MoJ) plans atu publika. Kampaina Edukasaun Legal
halao husi Minsteriu Justisa ho organizasaun sosiedadi sivil kontribui tiha ona ba kompriensaun
publiku kona ba sistema justisa formal, ho Ministeriu planeia atu publika journal ida intende ba
audiensia bot ida ho informasaun kona ba sistema justisa. Esforsu barak maka devota tiha ona ba
pasajen kona ba lejislasaun esensial, hanesan Lei organika ba Ministeriu Justisa, tribunal,
Gabinete Prokurado.r Jeral, ho Statuto kona ba Majistradu Judisial ne'ebe regula karier judicial.
Ne'ebe sei hela atu ratifika maka Lei Organiku ba Defesa Publiku.
Maski ho ameiloramento hirak ne'e, sistema justisa sei sai abranjante ida fraku
43.
husi arkitektura governansa Timor Leste. Tribunal iha Baucau, Oecusse, ho Suai funsiona
keta-ketak/sporadikamente deit.
Sira agora ne'e daudaun -, maka lao,
maibe
julgadores,prokuradores, ho defensores laiha iha residensia ho depende ba UNOTIL atu lao ba
tribunal sira kona ba audiensia. OPG ho, too iha nivel ida minimu, tribunal, dezenvolve tiha ona
servisu bot ne'ebe seidauk halao. Too Desembru 2005, servsiu prosekusaun iha kazu kuase
3,000 ne'ebe seidauk rezolve, maibe too Outobro 2005, iha kazu 474 hein atu lori ba tribunal
iha tribunal distritu. Detensaun ilegal sai problema ida signifikante. Efetividadi sistema judicial
klean liu tan hetan impedimentu ho faktu katak lei ho prosedimentu maka seidauk traduz ba lian
ema ne'ebe kompriende husi atores tribunal hotu, inklui advogadu professional Timorense,
ne'ebe maioria hetan treinamentu iha Indonesia. Julgadores Timorense, prokuradores, ho
defensor publiku hatudu husi Administrasun Transisional Nasoens Unidas iha Timor Leste
(UNTAET) 6 iha titulo/gelar baziku husi universidadi sira iha Indonesia, maibe laiha ema ida iha
esperiensia professional ne'ebe substansial ho simu treinamentu profesional la adekuadu antes
atu hili sira. Maibe barak halao sira nian obrigasaun ho dedikasaun, iha kazu balu kuran
esperiensia ho jestaun lori ba violasaun professional hahu husi prezensa iha tribunal la
konsistente ba alegasaun kona ba korupsaun. Hotu-hotu diskualifikadu iha exame profesional
iha 2004-2005 ho tuir treinamentu tempu kompletu/full-time komesa 2004.
44.
Frakeza husi sistema judicial partikularmente afeita kazu sivil. Entre Janeiru ho
Outobro 2005, kazu sivil.17 deit maka koko iha tribunal distritu hotu-hotu, kontrariu ba kazu
kriminal 337. Durante periode hanesan, kazu criminal ne'ebe seidauk resolve hodi hein tribunal
reduz tiha hodi 29 pursentu, maibe kazu ne"ebe seidauk resolve aumenta 39 pursentu. Iha
Outobro 2005, Tribunal Apelo nian iha kazu sivil 54 maka seidauk rezolve, kompara ho kazu 4
ne'ebe kriminal. 7 Rezolusaun ne'ebe neineik liu kona ba kazu sivil afeita fiar karik komunitaria
ho setor pribadu nian iha sistema justisa. Halao Relatoriu Komersiu ba 2006 katak Timor Leste
hetan valor menus iha implementasaun kona ba kontratu, ho tempu implementasaun normal
loron 990 ho kustu 183 dolares amerikanu nian ba 100 dolares amerikanu ne'ebe rekupera.
45.
Oras ne'e daudaun Tribunal Timorense opera kompletamente husi julgadores
internasional, prokuradores, ho denfensores publiku. Liu advogadu professional_ 20 husi
nasaun lusophone, ho fundu husi UNOTIL, UNDP, ou aranjamentu bilateral, rekruta tiha ona atu
tama iha vagas husik hela lmsi Advogadu Profesional Timorense diskualifikadu sira. Sistema sei
hanesan hamriik dependenti ba atores tribunal intemasional too iha mais ou menus tinan 2010,
6
UNTAET had executive, legislative, and judicial authority in Timor-Leste from October 1999 until the restoration
of independence in Mary 2002.
7
Comi of Appeals, Statistical Data, November 2005
19
bele ·mos liu tan.· Maibe posizaun kritiku/importante husik hela ema ida IdI tama/ense durante
transisaun inisial husi Timorense ba personalia tribunal internasional, planeia husi setyor ida ba
setor seluk ho objetivu atu elimina kuak hirak ne'e ameilora tiha ona. iI Konseilu kona ba
koordenasaun, orgaun koordenasaun duadores ida konstitui husi Presidenti !Tribunal de Apela,
Prokurador.Jeral, ho Ministerio Justisa, servisu tiha ona ho UNDP atu kria mekanismu ida fundu
nian ho mobiliza fundu duadores atu kobre kustu ba personalia internasional.i Fundu ba posizaun
hirakne'e sei sai elementu ida save ba apoio internasional iha setor justisa ~a futuru ida ne'ebe
·
espera. ·
46.
Advogadu Profesional lnternasional 20 ne'ebe aumenta lori ona
ameiloramento
I
signifikante iha efesiensia tribunal ho prosekusaun nian. Entre kazu kriminal iha Tribunal
Distgritu Dili, 242 maka hetan desizaun entre Janeiru ho Outobro 2005, kbmpara ho 11 entre
Janeiru ho Des.embru 2004. Prokuradores Internasional kompleta tiha ona /inventarizasaun ida
kona ba prosekusaun ne'ebe seidauk halao, reviziona sistemajestaun kazu, ho asalera rezolusaun
kona ba·kazu. Komesa ho buat ne'ebe seidauk halao iha Gabinete Prokurador Jeral kazu 3,000
iha Setembru 2005, iha fulan Janeiru ida ne'ebe seidaul resolve tiha ona ba 2,730, ho rede
redusaun fulan ida-idak ba primeiru vez tamba kriasaun sistema justisa. Julgadores internasional
mos halao ameiloramento tiha ona iha sistema notifikasaun ho publikasaun orariu kazu nian.
47. ..Jha. ona progresu signifikante iha Treinamentu Advogadu Profesional Timorense,
. maka save ida prioridi ba Governu ho Judisiariu. Komesa meadus-2004, julgador 27 ne'ebe
tuir. treinu, prokurador, ho defensor publiku hetan treinamentu ho tempu kompletu iha Sentru
Treinamentu Judisial Ministeriu Justisa nian. Tuir atu kompleta programa treinamentu iha
meadus-2006, sira ne'ebe simu treinamentu liu ezame sei tuir treinamentu pratika tinan ida.
Funsionariu Tribunal, adminstrador tribunal, Funsionariu Gabinete prosekusaun, ho aistenti
defensor publiku hahu tiha ona treinamentu. Julgador balu sei kontinua ba treinamentu
spesializadu atu nune'e sai julgador ba Tribunal de Apela ou Administrativu Aas, Taxa ho
:Tribunal Auditu. MoJ's JTC sei kontinua atu farnse treinamentu profesional pos graduadu, ho
· agora. dadaun prepara atu halao entervista ba partisipante faun atu tuir treinamentu. Universidade
Nasional Timar Leste fain dadaun liu ba lake tiha ona fakuldadi lei ho ne'ebe koopera ho
instituisaun Portugues ho Brazil nian.
,4g_ . Hare'e ba rekursu nasional ho internasional investe iha treinamentu, avaliasaun
, e·sternal periodiku kona ba program a sei tulun asegura kualidadi. Treinamentu iha Sentru
. Treinamentu Justisa( JTC) hetan apoio husi duadores barak liuhusi UNDP ninian programa
Hametin Programa Setor Justisa, nune'e mos bilateralmente. Hanourion largadamente halao
husi.julgadores internasional, prokuradores, ho defensores servisu iha sistema tribunal. Lian sai
desafiu ida, partikularmente iha faze inisiu kona ba treinamentu, hanesan estudante ne'ebe simu
sira edukasaun lei iha Indonesia tenki estuda lei iha Portugues, maibe mos aprende lian
portugues. Avaliasaun ida kona ba programa treinamentu sei tulun fa importansia ba pratikas
efeti\ru nune'e mos hatudu areas ba ameiloramento.
49.
Maibe treinamentu ba Advogadu Profesional Timorense maka importanti, hametin
instituisaun ho sistema sei sai esensial atu nune'e halo ameiloramento regular rezulta husi
atores internasional. Progresu barak komesa 2002 involve tiha ona treinamentu ho pasajen
kona ba lejislasaun, ho atensaun menus ba kriasaun kona ba instituisaun ne'ebe fiunsiona diak.
Realsiona ho ida ne'e instituisaun independenti ne'ebe superviziona halimar knaar ida save.
Konseilu Superior Majistradu Judisial (SCJM) superviziona karier judicial, inklui asaun
disiplinaria, farnses mekanismu ida atu prevene jestaunjudicial husi kompromisu independensia
judisiaL Pasajen Estatuto Majistradu Judisial, publika iha 2002, regula karir judicial ho hakerek
baze legal ba kriasaun kona ba SCJM. SCJM estabelese iha Junho 2003, maibe sei atu funsiona
20
propriamente. Ida ne'e sei kuran funsionariu save, hanesan inspetor julgador ida, julgador ne'be
avalia,ho secretariat funsionariu sefia husi sekretariu julgador, ne'ebe sei sai responsabel ba
ezekuta desizaun foti husi SCJM. Soromutu halao keta-ketak (sporadiku).
50.
lnstitusionalizasaun kona ba selsaun ida ne'ebe diak, avaliasaun, ho prosedimentu
disiplinaria ba julgadores ho advogadu professional seluk maka importanti atu asegura
independensia ho profesionalismu. Mos presija atu promove fiar publiku iha instituiaun ba
setor justisa. Halo selesaun diak, avaliasaun, ho prosesu disiplinaria nakloke ba investigasaun
publiku sei halimar knar save. Relasiona ho ida ne'e, publikasaun kona ba konsiderasaun ldean
liu husi SCJM maka partikularmente importante. Statuto Majistradu Judisial hakerek katak
konsiderasaun CJM maka atu publika iha Publikasaun, maibe ida ne'e muda tiha ona ba presija
desizaun balu deit atu publika. Kontinua pratika publika konsiderasaun hotu sei tulun asegura
akuntabilidadi ho indpendensia iha judisiariu. Personalia intemasional sei iha modelu ida
importanti ho knar hanourin iha promosaun standard aas iha sistema justisa timorense, ho tenki
sujeita ba suprvizaun ne'ebe hanesan, avaliasaun, ho prosesu disiplinaria hanesan kolega
Timoremse seluk sira. Ikus liu, kria kina da guia ne' ebe fasilita asesu publiku ba desizaun kazu
maka fundamental ba transparansia ho indpendensia sistema nian.
Konseilu superior ba Prosekusaun Publiku (SCPP) sei atu kria. Publikasaun kona
51.
Lei Organiku ba Prosekusaun Publiku iha Setembro 2005 hakerek baze legal ba kriasaun SCPP
nian. Prokurador jeral depois inisia kriasaun SCPP nian hodi nomiasaun ne'ebe presija husi
membrus Govemu, Presidente, Parlamento, ho membrus servisu iha prosekusaun. Hanesan
SCJM, Konseilu Superior ba Prosekusaun Publiku sei fomses supervizaun ne'ebe esensial,
regulasaun, displinan kona ba karier iha servisu prosekusaun nian, ho sei klaramente estabelese
indpendensia professional kona ba servisu prosekusaun. Ba momentu ne'e, Konseilu kona ba
koordenasaun, estabelese orijinalmente hanesan planeamentu ida ho mekanismu koordenasaun
duadores nian, maka dezenvolve orgaun ida halo politika. Maibe koordinasaun maka mos
importanti; balansu/tetu ho kuidadu sei presija atu mantein atu nune'e bele asegura katak ida
ne'e laos hamamok indpendensia kona ba judisiariu, prosekusaun, ho MoJ. Estabelesimentu
akuradu SCPP nian maka sentral atu hametin indpendensia ho profesionalismo kona ba servisu
prosekusaun.
52.
Adotasaun kona ba Lei Organiku ba Defesa Publiku sei kompleta enkuadramentu
ba regulasaun advogadu professional publiku. Konstituisaun Timor Leste garantia direito ba
defesa. Maski servisu defesa iha MoJ nia okos, ida ne' e sei iha ninia lei organiku rasik, agora
ne'e esbosa hela, atu regula servisu. Esbosu Lei Organiku konten fomesimento ba organizasaun
kona ba servisu, nomeasaun kona diretor ida, ho kriasaun kona ba Konseilu Superior ida ba
Defesa Publiku.
53. · Enkuadramentu Lei ho standard akreditasaun ba advogadu pribadu sei atu kria.
Nune'e mos advogadu iha sistema publiku, iha neba iha Advogadu Privadu besik 30
servisu ba kompainia lei nian ou organizasaun asistensia legal iha Timor-Leste laiha
enkuadramentu legal karik ne'e ba advogadu pribadu ou asosiasaun advogadu. Organizasaun
asistensia legal fomese tiha ona servisu ne'ebe presija, partikularmente durante distansia iha
funsionariu iha servisu defesa publiku rezultadu husi treinamentu. Nune'e mos organizasaun
asistensia legal fomese servisu mediasaun ne'ebe parte sira iha kazu sivil dalabarak uza, fo nia
kustu ho durasaun kazu tribunal nian. Maibe advogadu balu ho organizasaun asistensia legal
maka alegadu katak iha standar professional ne'ebe ladiak, fo presu aas teb-tebes ba ema kiak ou
ema ne'ebe laiha servisu. Esbosu Estatuto Advokasia ida ne'ebe bele kria asosiasaun advogadu
ida ho enkuadramentu ne'ebe regulatoria ba advogadu sira maka produz husi asosiasaun
advogadu Timor Leste nian ho hatama ba Parlamento iha 2004, maibe hela iha konsiderasaun
21
· husi komisaun parlamento ida. Pasu tuir mai maka atu apelo ba submisaun husi publiku,
advogadu ne'ebe. pratika hela, ho grupu professional sira seluk antes atu finalize statuto.
Mekanismu akreditasaun ne'ebe maka fiar ba mos hanesan problema ida, hanesan universidadis
barak, nune'e mos fakuldade lei ne'ebe foin harii iha Universidade Nasional Timor Leste,
ne'ebe agora fo programa lei ninian.
54.
Timor-Leste esbosa tiha ona Kodigu Penal foun ida, ne'ebe bele benefisia sujeita
ba revizaun ho karik mos muda. Pasa husi CoM hanesan dekretu lei ida iha Desembru 2005,
lei· hein atu promulga husi Presidenti. Esbosu Lei kriminaliza "Nega kona ba Justisa" husi
ju:lgadores, ne'be sei permite ba presu kriminal atu lori hasoru julgador relasiona ba sira nian
tomada desizaun nian, ho sentensa too tinan ualu. Artigu ida ne'e iha potensia atu prejudika
~ndependensia julgador nian no mos la nesesaria/presija, hanesan Statuto Majistradu Judisial
adekuadamente fomese ba transparansia displina halo sala ho laiha kompetensia husi julgador.
Ida ne'e mos haJao hasoru tendensia iha lei sivil barak ho nasaun llusophone. Nune'e mos, artigu
.barak maka .atu viola prinsipiu proporsionalidadi entre violasaun ne'ebe todan ho sentensa
ne'ebe mos todan, ho sentensa husi tinan rua too tinan at relativamente ba violasaun kazu kiik,
hanesan lori kareta laiha karta kondusaun ida, perturba proseisaun relijiaun nian, uza medidas
tetu ne'ebe palsu, les tiha surat ne'be taka metinb ho hakrerek fo sinal, ho laiha obediensia ba
orden .atu dispetsa. Krimilaizasaun violasaun hanesan ne'e sei mos aumenta terus penaltu
·tribunal ne'ebe fraku tiha ona. Penaltu bele sai apropriadu liu fomses liuhusi penaltu sivil. Tuir
-mai, definisaun kona tortura iha esbosu kodigu la adekuadamente tuir ba Konvensaun hasoru
·tortura, ne'ebe Timor Leste ratifika tiha ona, ho nune'e bele muda ho diak.
.55.
Maski iha ona ameiloramento balu, detensaun illegal sai hanesan problema ne'ebe
kontinua, halo , kriasaun kona sistema jestaun kazu ida ne'ebe diak maka problema
prioridadi ida. Too setembro 2005, iha suspeitu 67, husi populasaun prizaun ida ne'ebe besik
ba 270, ne'ebe deten kleur ona liu fulan nen laiha garantia ho sidang/lori ba tribunal. Maski
entre sira ne' ebe laos iha detensaun ilegal, sidang antes detensaun be le kleur too fulan. FGorsa
Unidadi. ida UNOTIL nian kona ba detensaun illegal resolve tiha ona 80 pursentu ba kazu hirak
identifika ne'e, maibe mudansa sistematika iha kazu jestaun maka presija atu prevene problema
kroniku. Jnstitusionalizasaun kona ba jestaun kazu standard maka esensial atu regularize
komunikasaun entre polisia, prosekusaun, tribunal, ho prizaun, ho reduz insidensia kona ba
detensaun ilegal.
56.
Kompriensaun polisia nian kona ba uza oras 72 detensaun preventative hametin
tiha ona: prosekusaun ho tribunal agora presija atu tuir lolos. Faze primeiru iha detensaun
ilegal rai suspeitu sira iha detensaun preventativu liu tiha limite legal oras 72 ne'ebe suspeitu ida
tenki. fo hatene julgador ida. Polisia nia loyalidadi ba regulasaun ida ne'e hadiak tiha ona, maibe
. progresu sai fraku tiha tamba prosekusaun lao neineik liu ho tribunal atu lori prizioneiru sira ba
. tribunal. Ho kontrariu, hasai suspeitu criminal husi detensaun preventative hamenus fiar
komunitaria iha sistema justisa ho kompetensia polisia nian.
· 57.
Desafiu iha sistema justisa nia sorin signifikantemente limita kapasidadi feto nian
atu buka ho simu justisa. "Fasilita asesu ba justisa ba feto ho dezenvolve instrumentu legal atu
luta hasoru violensia ho krime sira seluk perpetua hasoru feto ... " maka objetivu politiha ida
PDN (9.23). Kazu violensia hasoru feto desidi porsaun ida largada kona ba kazu tribunal iha
Timor Leste. Purezemplu Relatoriu ida Monitirzasaun Tribunal ba Outobro 2005 hatudu katak
kazu 26 ne'ebe rona, 14 (53 pursentu) involve violensia hasoru feto. 8 Bainhira kazu resolve ona,
8
JSMP Court Monitoring for the Month of October 2005
22
sentensa dalabarakla todan ida. 9 Kodigu Penal faun Timor-Leste nian hametin aprosimasaun ida
ne' e, ho penaltu ba violasaun seksual la dun todan, ho penaltu baziku tinan rua too tinan
sanulu. 1 Kazu hirak ne'e la rezolve satisfatoriamente iha sistema justisa tradisional, ho faktu
katak kazu violensia bazeia ba jeneru(VBJ) maka lori ba tribunal konstihii ameiloramento ida liu
tempu Indonesia nian. Maibe, hare'e ba krime hanesan violasaun seksual ho violensia domestika
iha tendensia atu hahu halo relatoriu, sentensa la todan ho rezolusaun kazu neineik involve VBJ
atua hanesan prevensaun klean ida ba vitima feta buka justisa.
°
58.
Ameilora asesu ba justisa ba feto fo atensaun spesifika ba mudansa pratiku.
Konstrusan . Gabinete faun OPG sei inklui sala entrevsita pribadu ida ba kazu VBJ.
Konsiderasaun bele mos fo atu rekruta trabailador sosial ida ho psikolojista ida atu asiste vitima
ho testemuina iha kazu hanesan ne'e. Jeralmente liu, polisia, prosekusaun, ho tribunal iha
hakarak atu halao analiza hamutuk kazu sira ne'ebe todan kona ba VBJ, ne'ebe sei sai hanesan
baze ba medidas atu prioritize kazu todan. Inkorpora treinamentu kona ba j eneru iha treinamentu
JTC nian sei fo benefisiff diak, inklui treinamentu kona ba resolve VBJ ho krime seluk afeita
grupu vulnerable sira.
59.
· Planeamentu diak, Ezekusaun Orsamentu diak, ho administrasaun diak sei
promove ameiloramento servisu judisial. Iha tinan fiskal TF 2005, tribunal assume kontrola
kona ba sira nian orsamentu rasik husi MoJ, maibe ezekusan orsamentu ladiak, too deit iha 55
pursentu. Kuran/Menus iha artikulasaun entre planemanetu ho preparasaun orsamentu, hamutuk
ho fleksibilidadi . ne'ebe menus/kuran ho nivel sentralizasaun ida ne'ebe aas tebes iha
administrasaun finansas, impede fomesimentu servisu. Distritu sira hasoru fomesimentu ho
ekipamentu esential ne'ebe menus/kuran, hanesan gozolina ba generator ho kareta, telefone, fax,
ho fomesimentu gabinete. Makina fotokopia ne'ebe aat lori ba dokumentu kazu hasai husi
konstrusaun tribunal nian atu halo fotokopia iha loja ka iha gabinete ONG sira nian. Ameilora
planeamentu ho preparasaun orsamentu, sistema finansas ho sistema administrative husi MOJ,
tribunal, ho servisu prosekusaun, nune'e mos ameilora koordenasaun ho MoPF, bele lori ba
aumenta responsividadi. Problema ida kontinua ba defesa ho prosekusaun maka menus iha
fundu atu selu transporte, hahan, ho akomodasaun ba testeimuina sira ho vitima sira husi distritu
atu mosu ba iha tribl.fnal. Farnese kontas impresta ida ba propozitu ida ne'e maka presija tebtebes pasu primeiru atu hadiak/ameilora asesu ba justisa ho persepsaun publiku kona ba sistema
justisa. Iha futuru sei iha hakarak dia liu tan ba instituisaun independenti hirak ne'e atu iha
statuto orsamentu ne'ebe maka hetan aprovasaun diretamente husi Parlamento, se lae proteze
husi konfiskasaun.
60.
Mekanismu Justisa Tradisional maka alargadamente uza iha partes barak nasaun
nian, ho asesu ba sistema justisa formal maka limitadu. Maibe laiha lei ou politika
establese enkuadramentu legal ida atu liga ba pratika tradisional ba iha sistema justisa
formal. Hare'e ba presaun iha sistema tribunal, MoJ bele hakarak atu dezenvolve definisaun ida
kona ba jurisdiksaun relasiona ba mekanismu tradisional ho/ou arbitrasaun sivil. Kriasaun kona
ba hirarkia ida kona ba mekanismu rezolusaun disputa bele atu produz desizaun hatali ba lei bele
lori ba kazu barak sivil ho kazu kriminal kiik atu resolve antes too ba iha sistema tribunal
formal. Entre konkluzaun husi Dialogu Nasional ida kona ba justisa iha marsu 2004 maka
rekomendasaun katak Govemu estabelese komisaun independente ida atu kria kondisaun ba
integrasaun lei tradisional ba iha sistema justisa formal, partikularmente ba kazu sivil ho krime
9
JSMP Court Monitoring for the Month of October 2005
By comparison driving without a license or disturbing a funeral procession are punishable by up to two years in
prison, while certain fonns of defamation can be punished with up to three years in prison.
10
23
kiik. Knar analiza signifikante halao tiha ona iha area ida ne' e. 11 Pro grama Lei rai nian iha MoJ
nia okos bele fomese modelu diak balu atu hakbesik kestaun politika hirfak ne'e.
61.
Harii produsaun statistika nian husi tribunal ho prosekusaun, MoJ bele iha
hakarak atu konsidera dezenvolve indikador dezeinpeinu basiku ba sistema justisa.
Indikador hanesan ne'e bele inklui akumulasaun iha prosekusaun ho tribunal, tempu presija atu
prosesa kazu sivil ho kriminal, rezolusaun kazu involve feto, oras total ne'ebe tribunal iha iha
sesaun, ho numeru kazu balu komete fila fali. Konsiderasaun bele fo atu dezenvolve meio
simples hodi sukat persepsaun publiku kona servisu fomses iha sistema justisa. Produsaun husi
statistika jeneru-kumulativu bele sai pasu importanti ida iha ameiloramento asesu feto nian ba
justisa, permite kazu feto nian atu tama iha sistema laran no asegura sira nian prosesu ha lalais.
Indikadores hanesan ne'e bele publika iha Publikasaun Nasional ou planeia bulletin trimestral
. husi MoJ..
•
•
•
•
•
•
•
•
•
·•
•
•
•
Kaixa 13: Asaun Sujere
Kompleta sistema jestaun kazu standardizadu
Kaleta Regularmente ho publika statistika husi sistema justisa
Halo investimento kapital kiik presija iha tribunal, inklui instalasaun telephone ho sistema fax, ho kria
kontas impresta atu finansia operasaun loron-loron
Halo kompleto funsionariu SCJM nian, inklui, karik nesesariu, nomeia ema internasional ba posisaun
save; publika reflesaun diak SCJM nian iha Publikasaun
Nomina Konseilu Superior ba Prosekusaun Publiku; dezenvolve sistema avaliasaun dezeinpeinu ida ba
prokurador
Hatama Lei Organiku kona ba Defensor Publiku, inklui kodigu kondutu ida ho prosedimentu
disiplinaria,. ba Konseilu do Ministro ho Parlamento; hatudu Diretor ida; dezenvolve sistema
. avaliasaun dezeinpeinu ida ba defensor publiku
Kria sumariu.lei iha Tetun atu diskuti luang liu tan
Lake sala entervista pribadu ba vitima Violensia Bazeia ba Jeneru iha Gabinete Prokurador Jeral;
tekruta frabailador social ho pisikolojista atu tulun vitima sira ho testemuina iha kazu hanesan ne'e
Halao avaliasaun kona asesu feta nian bajustisa ho dezenvolve stratejia ida ba ameiloramento
Halao analize kona ba kazu violensia bazeia ba jeneru ne'ebe todan, halo kazu ida ne'e hanesan
prioridadi
Dezenvolve planu ba funsionamento publiku kona ba tribunal distritu at hotu iha fatin, partikularmente
Suai ho Oecusse
Revizaun Esbosu Kodigu Penal
Dezenvolve.definisaun kona ba iurisdiksaun relasiona ba makanismu iustisa fonnal ho tradisional
Asegura Asesu Publiku ha Informasaun ho Hamelin Knar Sosiedadi Sivil
62.
Informasaun maka importanti tebes atu harii konsensus nasional ida ho baze luan
haleu governasaun diak. Inistiva Govemu nian rasik atu fomese informasaun, liga ho imprensa
ida ne'ebe livre ho independenti, halimar lmar ne'ebe importanti ho komplementaria. Atu fasilita
asesu ba informasaun ho defini kazu eksepsional ne'ebe informasaun bele refuta atu fo,
Adotasaun Govemu kona ba politika ho lina da guia kona desiminasaun/divulgasaun
informasaun ho aranju kona ba asesu ba informasaun sei sai benefisiu bot. Guia da lina hanesan
ne'e sei establese ho divulga pratika diak, tulun atu forma baze ba liberdadi eventual kona ba Lei
Informasaun nian.
11
Traditional Justice Legal Analysis, Australian Legal Resources International, 2004; Aisling Swaine Traditional
Justice and Gender Based Violence, International Rescue Committee, Research report August 2003; Judicial
System Monitoring Programme, Findings and Recommendations: Workshop on Formal and Local Justice Systems
in East Timar, Dili, July 2002; The Asia Foundation, Restorative Justice in East Timar: An Evaluation of the
Community Reconciliation Process of the CA VR, 2004.
24
63.
Komunikasaun ho asesu ba 'informasaun halimar knar ida save hodi eduka
sidadaun, promove partisipasaun sidadania iha prosesu politika, promove governasaun
diak, ho reforsa esforsu Governu kontra-korupsaun. PDN presija "Dezenvolvimento kona ba
Programa Informasaun ba populasaun jeral ho ba funsionariu publik:u kona ba .... servisu ne'ebe
sidadaun iha direito ida atu espera husi instituisaun publiku ho programa halo diak buat ne'ebe
iha karik ema lakohi tuir." Progresu Govemu ba iha objetivu ida ne'e solidu tiha ona. Ba tempu
ida, Konseilu do Ministro produz infonnasaun imprensa iha lian Portugues ho Tetun depois de
soromutu hotu, ho kompriensaun katak versaun Tetun sei restaura sedu. Publikasaun
Ofisial,Jomal Republika nian, maka meio save ida kona ba desiminasaun informasaun,
partikularmente kona ba lejislasaun foun. Oras ne'e daudaun Publikasaun publika deit wainhira
iha lei foun atu publika, ho distribuisaun maka la konsistente. Efetividadi publikasaun nian
hanesan instrumentu ida informasaun nian bele hametin liuhuis tradusaun ba Tetum,
distribuisaun sistematiku liu, inklui distribuisaun livre ba gabinete govemu, ho fasil no iha ba
embaixadas, ba media, ho sosiedadi sivil. Kontinuasaun kona ba pratika aranjamentu
Publikasaun iha Website sei divulga klean liu tan. Govemu sustenta esforsu atu konsulta ho fo
hatene ba publiku kona instalasaun metru eletrisidadi pre-pagu ne'e hanesan ezemplu ida diak
kona ba harii konsensus efetivu ho publiku iha desizaun politika ne'ebe difisil nia sor'in(Kaixa
14).
64.
Governu foti tiha ona pasu importanti barak hodi hametin outreach
ho
divulgasaun informasaun. Estabelesementu Gabinete Informasaun Govemo iha 2004 atu
fomese treinamento ba ofisial publiku iha outreach ho servisu besik media maka pasu ida
pozitivu tebes. Too agora, gabinete halao tiha ona treinamentu ba ofisial sira iha ministeriu lima,
inklui saudi, transporte ho komunikasaun, obras publiku, ho agrikultura. Gabinete mos halao ona
sepesialmente treinamento solo ba misntru ho viseministru sira. Kriasaun website Govemu sira
nian, partikularmente ida OIG ninian ne'e, konstitui pasu importanti ida iha divulgasaun
informasaun. Iha ona progresu signifikante iha dezenvolvimento kona ba website Govemu sira
seluk tan, inklui lina ministeriu ho ajensias autonomu (www.timor-leste.gov.tlD. Kona ba nota
Gas, ho Enerjia (www.timorpartikular maka Website ba Diresaun Oil
leste.gov.tl/EMRD/index.asp)ho website Transparansia Petroleu (www.transparencv.!!ov.tl)
ne'ebe konten informasaun kompriensiva kona ba rekursu petroleum/ mina rai Timar Leste ho
enkuadramentu ba sira nia jestaun. Ikus liu Govemu halao serias ida kona ba "Govemasaun
Aberta" soromutu iha distritu ida-idak nasaun nian, ne'ebe permite komunitaria sira atu hamosu
problemas relasiona ba situasaun lokal direitamente ho rninisteriu sira ne'ebe responsabel.
Kaixa 14: Ezemplu kona ba Komunikasaun ho Konsultasaun Governu ne'ebe Efetivu - Metru
Eletirisidadi Pre-Pagu
Atu ameilora rekuperasaun kustu ba konsumsaun/uza eletrisidadi nian ho atu hamenus subsidiu
nregresivu aas teb-tebes ba seytor eletrisidadi, Govemu desidi iha Junho 2003 atu hatama metru eletrisidadi
pre-pagu ba ema ne'ebe uza eletrisidadi iha Dili.
Kuantidadi ba dauluk husi 10,000 metru pre-pagu too iha julho 2003 ho ninia instalasaun hahu iha
Agosto.Entre Agosto ho Desembru 2003, so aserka de metro 900 maka instala. Kliente reziste instalasaun
ho iha okaziaun ida ho violentu ataka ema Autoridadi Eletrisidadi nian.
Iha inisiu 2004, Autoridadi Eletrisidadi drastikamente muda ninian stratejia instalasaun. Primeiru, tuir
konsultasaun saii klaru katak stratejia Autoridade Eletrisidadi atu fokus deit ba konsumidores ne'ebe bot
sai la efetivu hanesan instalasaun seletivu/hili hamosu deskonfia barak entere uza nain sira kona ba
motivasaun selesaun nia. Segundo, sai klaru katak soromutu komunitaria lidera husi autoridadis tradisional
(chefes de suco and chefes de aldeia) sei sai pasu ida importanti hodi familiariza/habitua publiku ho
nesesidadi ba metru ho prosesu kona ba sira nian instalasaun. Terseiru, hahu iha Janeiru 2004, Primeiro
Ministro, Ministro Transporte, Komunikasaun, ho Obras Publiku, ho Sekretariu Estadu ba we'e ho
Eletrisidadi halao kampaina sistematikamente iha media ho mensajen konsistente ida atu reforsa: "Oras
ruanulu resin at hetan eletrisidadi so bele fila wainhira konsumidor ida-idak se!u sira nian kontas, ho tulun
husi metru pre-pagu." Hanesan konsekuensia ida, programa asalera ho entre Janeiru 2004 ho Marsu 2004,
25
metru 4,700 maka i.nstala.
Ida ne'e progresu boot ida ba Govemu. Implementa rekuperasaun kustu depois besik tinan at kona ba
livre eletrisidadi maka desafiu ida iha sirkunstansias saida deit. Iha kontestu presu eletrisidadi ne'ebe aas
teb-tebes'i-10 situasaun ekonomika ida ne'ebe difisil, inklui numeru ema laiha servisu aas ho aumenta, ida
ne'e bele destabiliza ona. Stratejia Konsultasaun ne'ebe govemo uza ho koumunikasaun momentu neba
importanti hodi halo lao prosesu.
65.
Media independenti, efetivu ho Professional maka aliserse ida kona ba governasaun
diak, asegura asesu ba informasaun ho liberdade atu hasai ideias. Artigu 40 ho 41
Konstituisaun Timor Leste fo protesaun ba liberdadi ekspressa ideias ho liberdadi imprensa .
. Objetivu estadu nian husi PDN maka promosaun media ida ne'ebe independenti, responsabel ho
efetivu. Media Timor-Leste nian klean liu tan proteze ho regula iha Lei Indonesia nia okos 12 ho
·Lei No. 40 1999 kona ba imprensa. Orden exekutivo ida hasai husi Administrasaun Transisional
iha .2000 efetivamente de-kriminializa difamasaun. Too agora, Timor-Leste hetan tiha ona
· benefisiu liberdadi kona ba media, avalia husi Uma Liberdadi Relatoriu Liberdadi Imprensa
2005 hanesan 39 purs.entu ida husi nasaun-nasaun, husi survei ba 194, ho imprensa ida livre. 13
· Maibe, Orden Ezekutivu 2000 truka tiha ona husi diretivu CoM nian iha 2004. Importanti liu
·tan, Kodigu Penal Timor-Leste nian, tamba atu vigora iha 2006, kriminaliza difamasaun.
Provizaun kodigu penal ida ne'e hasoru tiha ona ho opozisaun husi media, inklui Asosiasaun
forilalista Timor-Leste, ho sosiedadi sivil. Ne'e hanesan atu hatun pos1saun Timor Leste
· Avalias·auli Uma Liberdadi iha futuru.
66. . Media Timor-Leste nian iha knar importanti ida atu halimar iha esforsu atu ·
kombate korupsaun. Importansia media independenti hanesan airin ida anti korupsaun nian
dokumi;:nta ho diak. Pur. ezemeplu, iha 2003 Sentru Irivestigavu Jomalismu Filipina fo sai
korupsaun pervasive· ho klean liu iha Biro Taxa Intemu Filipina nian hodi buka hatene asset
.. actual.ho .. asset ne'ebe deklara entre ofisiais. Media Timor-Leste nian iha potensialidadi atu
kontribuisaun bot iha monitorizasaun setor publiku ho setor pribadu, fo importansia ba
probletnas politika, ho fo sai praktika ladiak ho korupsaun, problema ne'ebe hamosu niovel aas
i<;la· husi enterese publiku. Iha mos nesesidadi ne'ebe hetan rekoinesimentu entre media ba
. treinamentu independenti iha jomalismu investigativu ho, spesifikamente liu tan, kona ba oinsa
·
relata kona ba korupsaun responsabel.
67.
Kriminalizasaun kona ba difamasaun bele iha efeitu ida ladiak iha Media Timor
Leste ho impede ninia kapasidadi atu halimar ninia parte iha promosaun akuntabilidadi ·
ho servi enterese publiku. Komesa 1999, Timor-Leste dezenvolve tiha ona jomal diariu at,
baluk seinanalmente, televizaun nasional ne'ebe independenti ho emisora radio, ho estasaun
radio komunitaria iha distritu hotu. Maibe, kualidadi relatoriu maka fraku ho jomalismu
investigative seriu seidauk iha. Liu-liu, media finasialmente fraku ho nakloke ba kontrola an
rasik tamba mai husi supresaun media durante tempu Indonesia. Nune'e frustrasaun kona bas ala
iha relatoriu tenke kompriende, mudansa iha ambiente media, ho partikularmente
kriminalizasaun difamasaun, bele fasil lori ba kontrola an rasik ne'ebe pervasivu. Ida ne'e sei
halo fraku independensia media nian ho sira nia potensialidadi atu sai airin ida kona ba check ho
balansu estadu nian.
68.
Media Timor Leste nian sei hametin husi dekriminalizasaun kona ha difamasaun.
Maibe nasaun barak sei iha lei kriminaliza difamasaun, lei sira ne'e dalabarak la uza ona ou
truka tiha ona. Tedndensia mundu tomak maka forte a fabor ba penaltu sivil ba difamasaun ho
12
Indonesian law obtains in Timor-Leste, except where it has been replaced by new regulations or contradicts
international human rights law.
13
Freedom of the Press 2005. Freedom House. Press freedom rating based on legal environment, political influence,
and economic pressure.
26
hametin govema an rasik husi media liuhusi konseilu imprensa. Tendensia ida ne' e tuir
realizasaun katak kriminalizasaun difamasaun fo proba tiha ona ameas seriu ida ba liberdadi
imprensa ho diskusaun nakloke iha nasaun barak. Orgaun politiku, figura/imajen publiku, ho
govemu uza tiha ona lei difamasaun efetivamente ba kritikas ne'ebe nonok. Timor-Leste sei
efetivamen.te dekriminaliza difamasaun liuhusi mudansa Kodigu Penal, ho instituto penaltu sivil
ba difamasaun. Altemativamente kriasaun kona ba lei imprensa ida, hanesan Lei Imprensa
Indonesia 1999 nian, · bele fo standard ho proteze liberdadi imprensa hodi dekriminaliza
difamasaun.
69.
Liberdadi kona ba Lejislasaun Informasaun sei tulun estabelese direito sidadun
nian ba informasaun. Nasaun dezenvolvida barak maka adota tiha ona Lei Liberdadi
Informasaun nian (FOI) ne'ebe sidadaun ho imprensa iha direitu kona ba asesu ba dokumentus
govemu. nian ho eksepsaun balu. Lei FOI iha variasaun barak ho bele efetivamente hodi adapta
ba kontekstu nasaun:la hanesan. Sira nian forma saida deit, Lei FOI hatudu tiha ona atu promove
partispasaun demokratiku efetivu, ·kontrola korupsaun, hadiak akuntabilidadi ho govemasaun
diak, ho apoia truka informasaun efesiente entre govemu ·ho publiku. Artigu 40 ho 41 huis
Konstituisaun Timor Leste fo baze ida ratifika Lejislasaun FOI . Atu prepara baze ba
ratifikasaun ida hanesan ne'e, sei tulun liu atu manna esperiensia liuhusi potika Govemu nian
ida ne'ebe luang kona ha asesu informasaun. Govemu bele iha hanoin diak atu inisia/hahu
diskusaun ho jomalistas, media nain sira, lideres organizasaun sosiedadi sivil kona ba
dezenvolvimento politika liberdadi informasaun. Ba momentu ida ne'e, asesu ba informasaun sei
hametin hodi kansela ou muda fomseimentu konfidensialidadi iha kodigu penal husi lei
subsidiariu/suplementaria.
Kaixa 15: Liberdadi Informasaun nian iha promosaun kona ba Governansa Diak
. Liu nasaun 50 agora iha liberdadi kona ba lei infonnasaun ho sira seluk 15-20 maka ativamente konsidera ida
ne'ebe maka adota. Nasaun hirak ne'e konjunta hamutuk ho numem barak orgaun entre govemamentais - inklui
Banku Mundial, Uniaun Europeu ho UNDP - ne'ebe estabelese tiha ona politika FOI nian.
Direito ba FOI primeiramente mai husi garantia liberdadi ekspresaun nian ne'ebe iha Artigu 19 kona ba
Deklarasaun Universal Direito .Umanu. Ne'e fomse katak sidadaun hotu-hotu benefisia direito liberdadi iha
opiniaun ho ekspresaun, inklui direito atu "buka, simu, ho fahe infonnasaun ho ideias,"garantia ida agorajeralmente
konsideradu atu inklui obrigasaun ida nakloke husi parte govemu nian.
Razaun demokratiku ba lejislasaun FOI legislation maka katak orgaun publiku hetan infonnasaun laos ba sira
nia an rasik deit maibe hanesan rai sasan publiku nian, ho informasaun hanesan ne'e tenki bele iha asesu ba ba
membms publiku maka la prezente halo la efetivu enterese publiku iha konfidensialidadi. Ho ida ne'e, lei FOI
refleta fatin fundamental katak Govemu maka _atu servi po bu.
Nune'e mos iha benefisiu pratika barak - promove partisipasaun demokratiku efetivu, kontrola kompsaun,
hadiak akuntabilidadi ho govemasaun diak, ho promove tmka informasaun efesiente entre govemu ho publiku,
inklui setor komersiu. Rezultadu maka argumentu ida makaas teb-tbes atu adota lejislasaun FOL
Source: World Bank, "Legislation on Freedom of Information: Trends and Standards," PREM Note No. 93,
October 2004.
70.
Organizasaun Sosiedadi Sivil ho komunitaria bele halimar knar importanti iha
kolesaun ho desiminasaun informasaun kona ba atividadis Governu. Esperiensia iha mundu
hotu hatudu tiha ona katak sosiedadi sivil ida forte maka orgaun supervizoria ida importanti
kona ba halo politika ho implementasaun. 14 Organizasaun sosiedadi iha Timor Leste temke
asume knar orgaun superviziona nian ida, ho eksepsaun kona ba Asosiasaun HAK, Fokupers,
Programa Monitorizasaun Sistema Judisial (JSMP), LABER, Rede Feto, ho Luta Hamutuk.
JSMP dezenpeina diak tiha ona iha ninia sistema monitorizasaun ba sistema justisa, fo relatoriu
regular ho relatoriu diak ho informasaun. Esperiensia mos hatudu katak parseiru stratejiku entre
14
World Bank, Fostering Institutions to Contain Corruption, PREM Note No. 24, June 1999.
27
Govemu ho sosiedadi sivil bele fomses baze ba esforsu efetiva anti-korupsaun. 15 Knar sosiedadi
sivil nian atu hadika govemansa iha Timor Leste bele hametin klean liu tan liuhusi ligasaun
. besik entre ONG's ho Media.
71.
Presija tebes atu regula ho proteze sosiedadi sivil. Ho objetivu, Dekretu Lei kona
ba Orgaun Kompainia La Halo Profitu publika tiha ona iha meadus-2005. Lei fomese
enkuadramentu ida esensial/importanti ba kriasaun ho rejistu kona ba organizasaun sosiedadi
sivil, partikularmente fundasaun ho asosiasaun. Maibe ida ne'e bele hametin, karik muda iha
konsultasaun ho sosiedadi sivil, atu refleta kondisaun iha Timor-Leste diak liu. Purezemplu,
kondisaun maka fundasaun iha labele menus husi USD 50,000 iha asset atu hetna
rekoinesimentu bele la realistiku, partikularmente ba fundasaun spesifiku distritu nian.
Kondisaun atu fo sai informasaun, partikularmente relasiona finanseira ho fomesimentu ba
ptotesaun independensia apelu nian ba desizaun de-rejistu, sei mos hametin lei.
72.
Timor-Leste asina tiha ona tratadu baziku direitus umanu intemasional nian 7, aumenta
fomesimento garantia legal ba direitos umanu ho liberdadi sivil. Adrnirabelmente nasaun iha
proses relatoriu kona ba tratadu hirak ne'e, obrigasaun ida katak nasaun barak seidauk kompleta,
ho pioneriza prosesu relatoriu tratadu ne'ebe efetivu liu.
•
•
•
•
•
Kaixa 16: Asaun Sujere
Submete Lei Difamasaun Sivil ida ba Parlamento, ho evita kriminalizasaun kona ba difamasaun
Kontinua kampaina infonnasaun ativa ba programa Governu
Halo Libru Orsamento, Relatriu Ezekusaun Orsamentu Trimestral ho Publikasaun Nasional iha distritu
iha lian nasional hotu
Disemina informasaun imprensa iha soromutu Konseilu do Ministro semanalmente iha lian nasional
ho tu
Dezenvolve Politika Liberdadi Infonnasaun ida, lidera ultimamente ba Lei Liberdadi Informasaun nian
Reduz Risku kona ba Korupsaun
73. · Iha anedota barak maibe laiha evidensia/proba sistematika hanesan ambitu ho
:insidensia korupsaun iha Timor Leste, maibe risku bele identifika. Iha nasaun ida-idak setor
ho area: balu vulnerable liu ba korupsaun duke sira seluk, tipikalmente, areas ne'ebe rejistu iha
ka:ixa 1T maka kandiadatu dala uluk ba korupsaun. Atu hetan informasaun presija atu apoio
asaun target hasoru korupsaun iha Timor-Leste, instrumentu diagnostiku barak maka iha atu
fomese dadus ho fo sai area problematiku. Hirak ne' e inklui survei kona ba komersiu, uma kain,
ho ofisiais publiku ne'ebe permite ba triangulasaun kona ba rezultadu. Altemativamente
diagnostiku bele fokus ba ajensias partikular, hanesan Alfandega. Introdusaun faze I
ASYCUDA software kona ba dalan taxa nian iha Alfandega fo rezulatdu ona iha transparansia
bot ho kresementu taxa, ho sei tuir ho faze II, ne'ebe Alfandega planeia atu introduz manifesta
kargo automatiku ho avaliasaun risku automatiku. Nune'e mos sei buka atu adota deklarasaun
Arusha no hamosu standad etiku kona ba kondutu, ne'ebe hotu-hotu tenki azuda reduz
korupsaun. Alfandega maka ajensia ida partikularmente importanti: hare ba nesesidadi kona ba
investimentu ho dependensia ekonomia nian kona ba importasaun. Timor-Leste laiha kapasidadi
atu selu risku kustu ne'ebe aumenta ho impedeimentu ba fasilitasaun komersiu 1io
dezenvolvimento setor pribadu. Relatoriu Halo Komersiu inklui Timor-Leste bad ala uluk iha
2005 ho avalia nasaun 142 husi nasaun155 ne'ebe survei. Ba promosaun kona ba kresementu
ts UNDP, Lessons from Developing Countries: UNDP Anti-Com1ption Initiatives in Democratic Governance,
Presentation, International Conference on Transparency and Accountability in Public Administration, November 1314, Dili, Timor-Leste.
28
~
ekonomia; sei importanti atu promove kliente-amigabel· ida ho relasaun livre korupsaun entre
Govemu ho Komersiu, inklui area prokuramento nian, rejistrasaun ho fo lisensa, alfadenga, taxa,
ho resolve disputa. Kompriende katak Provedor maka planeia survey ida kona ba persepsaun
kona ba korupsaun, ne'ebe sei tulun atu kria lina da baze ida ne'ebe dezenvolvimento klean liu
tan sei hetan medidas.
Kaixa 17:
Are~
sira ne'ebe maka tipikalmente iha Risku Aas Kona ba Korupsaun
• Alfandega
• Taxa/ Rendimentu ad1ninistrasaun
• Prokuramentu (kontratu Govemu)
• . J11disiariu/Tribunal
• Polisia
• Militar
• Sasan Publiku (ezemplu. eletrisidade, we'e, telefone)
• Hetan Lisensa ho Rejistu Autoridadi
• Rekursu Natural (ezemplu. floresta, petroleum/mina rai)
•
Govemu Lokal
74.
·Timor-Leste halao· tiha ona investigasau barak kona ba alegasaun sala uza fundu
publiku ho korupsaun. Too Provedor maka kompletamente operasional, Gabinete Inspektor
Jeral .sei sai nafatin hanesan ajensia primaria iha kapasidadi atu investiga alegasaun kona ba
korupsaun. Too .Desembru 2005,
OIG halao tiha ona investigasaun 73 hahu ninia
estabelesimentu iha 2000, ne'ebe 42 kompleta tiha ona wainhira restaurasaun independensia iha
2002. Investigasau · kobre tiha ona iregularidadi kona ba rekrutamento ho prosedementu
prokuramento, nune'e mos jestaun sala kona ba fundu publiku ho inventoria (Figura 3).
Ministeriu Estadu Administrasaun, tMinisteriu Justisa, Ministeriu Edukasaun, ho Ministeriu
kona ba Transporte .ho Komunikasaun responsabel ba investigasaun 34 (Figura 4). Kazu barak
kona ba irivestigasaun kriminal ne'ebe sala husi OIG ou husi Unidadi Auditu Internal husi
Departamento Trezoreiru husi Ministeriu Planeamentu ho Finansas haruka tiha ona ba Gabinete
Prokurador J eral. Kazu ida kona ba korupsaun sei ba iha tribunal.
29
Figura 3: Tipu kona ba Korupsaun ne'ebe investiga tiha ona, 2000-2005
Social Conflict
(4 Dec 2002)
4%
Criminal Cases
(Bribery,
Falsification, and
Theft)
7%
External Audit
CAVR
6%
Maladministration
and Irregularity
Administrative
51%
Abuse of Authority
Power
11%
Misuse/
Uneconomical Use of
Money
21%
Source: 0
Figura 4: Investigasaun too agora husi Instituisaun, 2000-2005
"""--N~~~v-~~~~-~~~~-=~~-vw
Ministry of Defense gg1
Office of the President r-m1
National Police
n1!il 1
Ministry bf Agriculture, Forestry and Fisheries ~l
Secretary of State Trade and Industry
·2
Power Company of East Timor
2
3
. Social Conflict (4 Dec. 2002)
Ministry of Development
3
""
I
3
District Administration
4
External Audit CAYR
6
Ministry of Health
Ministry of Justice
7
Ministry of Education and Culture
7
9
Ministry ofTfansport and Communications
. Ministry of Planning and Finance
9
I
Ministry of State Administration
II
'
0
2
4
6
8
IO
12
Number of Investigations and Audits
Source: Ofj1ce of the Ins ector General
75.
Iha nasaun ida foun hanesan Timor-Leste, pratika ladiak bele mai husi
koinesimentu ne'ebe kuran. Klaridadi ne'ebe la sufisiente haleu prosedimentu, treinamentu
·menus, ho iregularidadi administrativa, duke halo sala ilegalmente, bele dalabarak akuntabel ba
jestaun maka sala. Faila atu tuir prosedimentu maka problema sentral ida rezulta husi
funsionariu publiku tuir regras uluk (ezemplu. Hola/sosa sasan duke tuir turnu prokuramentu), la
hatene regras foun, buka atu hases husi regras ne'ebe todan, no servisu ho kapasidadi limitadu
atu implementa regras (ezemplu. Hakerek spesifikasaun la adekuadu ba tender ida kona ba
tender). Realtoriu ida husi Gabinete Inspektor Jeral nian nota katak iha kazu barak mekanismu
30
kontrolu internal la sufisiente halimar knar ida ne'ebe farla atu kaer iregularidadi administrative
ida, hatudu nesesidadi atu hametin menkanismu kontrolu intemal. 16
76.
Ezekusaun Orsamentu ne'ebe ladiak bele kontribui ba persepsaun kona ba
korupsaun. Purezemplu, ho gastus aktual ho komitmento iha 84 pursentu kona ba alokasaun
orsamentu, TF 2004 ezekusaun orsamentu iha setor edukasaun maka signifikamente iha target
nia okos, no mos ho tempu hanesan, parenti halo kontribuisaun voluntariu ba funsionamentu
eskola nian. 17 Akontesimentu hanesan ne' e be le tamba sistema la efesiente, maibe kontribui ba
persepsaun publiku kona ba jestaun salah ho korupsaun. Maibe, ida ne'e mos hanesan
proporsaun ida importanti ba funsionariu publiku Timor Leste nian servisu tiha ona hanesan
funsionariu publiku iha okupasaun Indonesia nia okos, rezime ida ne'ebe prevalente ho
korupsaun iha nivel hotu-hotu administrasaun publiku nian, judisiariu, polisia ho militar, no ida
ne' e laos la hanesan katak pratika hirak ne' e kontinua. Hare husi pontu hahu ne' e, sei sai desafiu
ida atu hatudu ho susesu katak maneira operasaun maka tuir hakarak ho posibel.
Timor Leste presija atu dezenvolve planu asaun ida atu kombate korupsaun? Saida
77.
deit maka nivel korupsaun agora, iha razaun rua tamba sa Govemu hakarak atu halo attitude
ida proativu atu luta hasoru korupsaun. Dauluk, hanesan nasaun foun ida, Timor-Leste ihajanela
ida ne'ebe klot kona ba oportunidadi atu "halo diak/get it right" ho harii instituisaun ne'ebe
populasaun bele fiar ba. Wainhira korupsaun hetan fatin ona, ne'e sei difisil atu luta hasoru
korupsaun, ho alkanasamentu kona ba objetivus barak husi PDN sei sai frustradu hanesan
rezulatdu ida. Daruak, los ka sala, iha neba iha persepsaun alargadu entre populasaun Timorense
katak korupsaun aumenta tan. Persepsaun hanesan ne'e importante tamba sira bele halo fraku
kredibilidadi Govemu nian iha eleitoradu nia matan. Timor-Leste nune'e bele iha hakarak atu
dezenvolve ho implementa plau asaun anti-korupsaun koordenadu atu apoio progresu husi PDN
man.
78.
Elementus balu bele inklui iha planu da asaun . anti-koupsaun. Aumenta
kompriensaun ba ambitu ho insidensia kona ba problema sei fomese baze ida atu truka rumores
ho faktu, fokus ba risku mitigasaun, ho hametin sistema ne'ebe maka iha tiha ona. Survey
diagnostiku barak bele tulun hodi identifika korupsaun. Survei sei tulun atu estabelese lina da
baze ida ba tipu ho insidensia kona ba korupsaun oras ne' e daudaun hasoru futuru progresu bele
sukat/hetan medidas. Sira mos. serve atu fo sai iha parte ida ne'ebe hetan problema bot no
identifika ajensias sira ne'ebe dezeinpeina diak ne'ebe. sira seluk bele aprende. Informasaun
hanesan sei halekar rumores ho kapasita Govemu atu hola aliserse moral ne'ebe aas, hodi sai
matenek atu buka proba empiriku ho komitmento atu halo asaun ba ida ne'e. Survei bele tuir ho
konsultasaun ho Govemo no funsionariu publiku, komunitaria, komersiantes, ho sosiedadi sivil,
atu estabelese consensus nasional liu husi rezultadu, ho determina oinsa atu reduz diak liu
risku/perigu ho hamenus oportunidadi. Dezenvolvimento kona ba servisu publiku ida
profesional, hamutuk ho administrasaun publiku ho transparante, sei fomese bareira ida ba
hasoru korupsaun, maibe sei la sufisiente atu elimina risku/perigu hotu ou hasoru kazu hotuhotu.
79.
Definisaun Kompriensiva Klaru tipu diferenti kona ba korupsaun ho trafiku iha
influesia maka presija atu hametin luta hasoru korupsaun ho fornese haze ida ba
prosekusaun. Infelizmente definisaun kona ba korupsaun iha kodigu penal foun la konsisten ho
Konvensaun Nasoens Unidas hasoru Korupsaun. Purezemplu, definisaun kona ba korupsaun
16
Mariano Lopes da Cmz, 'Defining the Problem in National Context: Types of Corruption experienced in Public
Administration in Timor-Leste'. Presentation, International Conference on Transparency and Accountability in
Public Administration, November 13-14, Dili, Timor-Leste.
17
The system of voluntary school contributions ("caixa escolar") was abolished nationwide in late 2005.
31
.kriminal mosu mai hanesan atu aplika deit ba ema individual laos ba ema legal hanesan
kompainia. Kodigu bele funsionamente la permite sasan hetan ilegalmente reprezenta karik
·individual ou partidu politiku. Mos sei sai importante atu defini ho esplika konseitu konflitu
. enterese nian, ne'ebe signifika katak konflitu ida entre enterese pribaduho enterese publiku.
· Halao iha enterese pribadu ho hasoru enterese publiku maka abuzu poder ida. Iha kategoria jeral
kona ba konflitu enterese, Dekretu Lei Prokuramentu Timor Leste nian klaramente defini
situasaun espesifika rua kona ba konflitu enterese ba funsionariu publiku, ema involve membrus
familia segundu degrau nebe'e iha enterese komersiu ho ema ne'ebe tender nain; ho funsionariu
publiku nebe'e iha enterese komersial ho tender nain sira durante tinan tolu uluk liu ba
Definisaun ida ne'e anotasaun ba definisaun konflitu enterese fomese iha Statuto Funsionariu
Publiku. Dezisaun ne'ebe suzeita ba enterese pribadu maka atu deklara invalidu, ho Asosiasaun
Funsionariu Publiku suzeita ba asaun disiplinaria.. Kampaina informasaun publika ho
treinamentu servisu sivil sei tulun asegura katak ema klaramente kompriende tipu diferentis
kona ba pratika ilegal. Lisaun husi nasaun sira seluk hatudu katak informa ho engaja sidadaun
maka importanti tebes atu promove kultura ida kona ba integridadi ho akuntabilidadi.
80.
Governu, Parlamentu, ho Presidente ekspresa tiha ona apoio ba kriasaun kona ba
.instrumentu integridadi, hanesan deklarasaun kona ha rendimentu ho asset husi ofisiais
publiku, ne'ebe sei tuir diak planu asaun anti-korupsaun. Opsaun Estudu ida kona ba
instrumentu integridadi, planeia ba TF 2006, bele inklui rekomendasaun kona ba kriasaun kona
ba rendimentu ida ho asset rejistu ho instituisaun atu maneiza ho superviziona ne'e. Lejislasaun
Fundu Petroleu/Mina Rai rekere tiha ona katak membrus husi Konseilu Nasional Investimentu
atu priense deklarasaun ida atu tama iha gabinete ou husik gabinete ne'e. Tuir Estudo, Planu
· Implementasaun ida sei dezenvolve.
81.
Lideransa Timor-Leste nia deklara ona komitmentu makaas ho konsistente atu
elimina jestaun ladiak ho elimina korupsaun. Importanti teb-tebes ida ne'e rezolve hetan
apoio hodi hatudu katak membrus Govemu hola desizaun ne'ebe livre husi konflitu kona ba
enterese, katak sira sujeita ba standar dezeinpeinu ne'ebe hanesan ho prosedementu disiplinaria
aplika administrasaun sira seluk. Dekalarasaun rendimentu ho aset ba Konseilu do Ministro,
politiku senior seluk, funsionariu publiku ne'ebe save sei asegura fila fali publiku katak ajensia
estadu nian la sujeita ba enterese de konflitu, no sei prevene husi benefisu ne'ebe hetan la
apropriadu husi gabinete.Regulamentu ne'ebe tuir mai iha Statuto Servisu Publiku nia okos sei
presija atu klarifika direitu ho obrigasaun ho kria enkuadramentu integridadi ida makaas. Proibi
simu prezenti laiha kondisaun (iha nasaun balu funsionariu publiku labele simu konvite ida ba
han hamutuk) ho defini limites kona ba atividadi politika ne'ebe apropriadu. Ne'e mos sei sai
importanti katak implementasaun regulamentu hakerek ba kodigu kondutu, ho kodigu
disiplinaria; prosedementu rekrutamento ne'ebe klaru ho nakloke, nomeasaun ho promosaun
estabelese; ho dokumentu eskrtita tenki rai atu nune'e desizaun bele iha hodi halo revizaun. Ho
tempu hanesan, invesitgasaun lalais ho prosekusaun ba pratika administrative ne'ebe ladiak ho
korupsaun sei iha demonstrasaun importanti ida ho efeitu deterenti.
82.
Asinatura Timor-Leste' nian kona ba Konvensaun Nasoens Unidas Hasoru
Korupsaun iha Desembru 2003 maka deklarasaun publiku ida makaas kona komitmentu
atu kombate korupsaun. Ratifikasaun husi Paralamentu sei hein hela. Konvensaun esbosa ho
nasaun lei sivil iha hanoin no nune'e la aprezenta difikuldadis teknika. Importanti teb-tebes
katak Konvensaun sai ratifika husi Parlamentu tuir tempu hanesan ida ne'e bele fo dezeinu ida
ba dezenvolvimento kona ba medidas barak anti-korupsaun presija iha nasaun. Govemu bele
hakarak atu konsidera ado ta provizaun opsional iha Konvensaun ne' ebe be le fo prosekusaun
fasil liu atu lori la ho injustisa kona ba prosedementu kriminal bele lori hasoru suspeitu ida.
32
83.
Hanesan Ekonomia Petroleo ida'ne'ebe mosu; Timor-Leste ninia apoio ba inisiativa
Transparansia lndustria. Ekstrativa maka pasu aas ida positivu. Ida ne'e partikularmente
tebes hare ba Governu tuir ona saida maka sai transparansia prinsipius EITI nian antes inisiativa
ne'e rasik estabelese ona. Govemu simu oportunidadi atu partisipa iha Inisiativa iha ninia
deklarasaun iha Konferensia London iha 17 Junho 2003. Iha Marsu 2005 Primeiro Ministro
hatoo ninia diskursu ida iha konferensia EITI London, sublina lista Timor Leste nian kona ba
transparansia.
•
•
11
•
•
•
•
•
•
•
•
Kaixa 18: Asaun Sujere
Halo survey anti-kompsaun, tuir ho konsultasaun
Defini tipu kona ba subomu ho iha Kodigu Penal, no halo kompsaun hanesan violasaun criminal ba
korporasaun, no mos partes individuais
Fo Regulamentu ne'ebe bele implementa ba Statuto Servisu Publiku, ba Kodigu Kondutu ho Kodigu
Disiplinaria, no inklui proibidu iha reseita kona ba prezenti ho definisaun kona ba limites apropriadu ba
atividadis politika,
Klarifika prosedementu ba investigasaun kona ba pratika la diak bazeia ba Statuto Servisu Sivil
Lansa opsaun estudu kona ba instmmentu integridadi, inklui dezenvolvimento kona ba rendimentu ho rejistu
asset ho instituisaun ne'ebe maka implementa
Submete lejislasaun presija rendimentu ho deklarasaun asset ba Koneilu do Ministro, ho save politiku senior ho
funsionariu publiku maka save
Aprezenta Orsamentu ba Gabinete Provedoria hamka direita ba Parlamentu
Publika no submete ba Parlamentu Relatoriu Annual Provedoria nian
Halao kapaina informasaun publiku
Husu Parlamentu atu ratifika Konvensaun Nasoens Unidas Hasom Kompsaun
Fo sai status Relatoriu kona ba partisipasaun Timor Leste iha konferensia EITI
33
Descargar